Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metallplaatidel" - 5 õppematerjali

Näljamängude kokkuvõte
1
docx

Näljamängude kokkuvõte

Näljamängudele minnakse vabatahtlikuna, neid kutsutakse karjeristideks. Kapitooliumis tehakse kõik tribuudid korda ning ilusaks. Katnissil on oma tiim, kes teeb ta nii ilusaks kui võimalik ning ka stilist Cinna, kellega ta väga heaks sõbraks saab. Enne mänge on neil veel ühistreeningud teiste tribuutidega. Ning neile antakse võimalus sponsorite saamiseks oma oskuste näitamise ning intervjuuga. Tribuudid tõusevad metallplaatidel areenile Küllusesarve ümber. Küllusesarv on ehitis, millest võib leida kõike vajalikku ellujäämiseks, seehulgas toit,jook aga ka relvad. Katniss on väga osav kütt, ta isa õpetas teda 12. ringkonna aladelt väljas küttima ning ta isa surmast saadik on ta käinud jahil koos oma parima sõbra Galega, seega oleks temale vajalik vibu. Peale 60 sekundit metallplaadil lähevad mängud lahti, kuni viimase ellujääjani.

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
Eesti rahvamuusika ülevaade
2
doc

Eesti rahvamuusika ülevaade

Said populaarseks 1920. ­ 30. aastatel Lõõtspillid Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann aastal 1822. oli suupilli edasiaerndus. Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse. Eesti lõõts ­ August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega, vastupidavad ning vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid

Muusika → Muusikaajalugu
26 allalaadimist
Eesti rahvapillid
8
doc

Eesti rahvapillid

a. See oli 1821. aastal sama meistri poolt leiutatud suupilli edasiarendus. Pillil oli kolmnurkne lõõts ja see meenutas välimuselt lahtikäivat raamatut. Mõned aastad hiljem avastas pilli Viini orelimeister Kirill Demian. Oma töökojas konstrueeris ta lõõtspilli mille põhikuju on säilinud tänapäevani. Pilli hakati mängima põlvedel, pilli ühel otsal olid meloodianupud teisel otsal nupud saate mängimiseks. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Lõõts on viiuli kõrval kõige populaarsem rahvapill Eestis. Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille. Need jagunevad kahte peamisse liiki: Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtspill ja liblikapill. Teppo lõõts on Eestile kõige iseloomulikum, see on kolmevõi neljarealine kahe või kolmekooriline diatooniline lõõtspill

Muusika → Muusika
85 allalaadimist
Elektromagnetism
22
docx

Elektromagnetism

ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpp-punktini tehtud töö ja selle laengu suuruse suhtega töö A U q pinge laengu suurus potensiaali ja pinge mõõtühik on 1 volt (V) kondensaator kehade omadust koguda elektrilaenguid nimetatakse elektrimahtuvuseks tekitame metallplaatidel mis on üksteisest eraldatud dielektrikuga , potensiaalide vahe plaatide vahel tekib elektriväli mille tulemusena dielektrik saab elektrilaengu laengu suuruse ja plaatidevahelise pinge suhe antud konstruktsioonis on muutumatu suurus ning iseloomustab seadme mahtuvust q C U millest koosneb aatom? millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on elektrilaeng kuidas tekib neutraalsest aatomist negatiivne ioon? kuidas tekib neutraalsest aatomist positiivne ioon?

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Elektromagnetism
36
doc

Elektromagnetism

6 F = 8 x10 ­2 N Q = Er2/k r = 3 x 10 ­1 m E = 8 x10 ­2 /4 x 10-7 = 2 x 10 5 N/C = 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 ­1)2/9 x 10 9 = k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 ­6 C Q=? 3.1.4. Kondensaator. Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu. Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel U ( V ) - plaatide vaheline pinge

Füüsika → Füüsika
179 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun