kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2) Pigmentide liigid ja omadused. Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus.
poolkuivava taimeõli kuumutamisel kuni 200'C juures ja kuumast õlist õhu läbipuhumisel, mille tulemusel õli oksüdeerub. Tehisvärnitsa põhikomponentideks on mingi sünteetiline vaik ja lahusti. Ei sisalda taimeõlisid. 5. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). 6. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Kõige rohkem kasutatakse alumiiniumpigmenti ja pronkspigmenti. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. 7. Pigmendi kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta. Pigmendi värvimisvõime on pigmendi omadus anda värvitooni valgele värvisegule. 8. Õlilakid saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga veeldamisel. Sõltuvalt vaigu liigist
Looduslikud ja ökoloogilised liimid : MAARLILIIM EHK NAHALIIM, LAUDSEPALIIM, KASEIINLIIM (külm liim), KLIISTER 3. Millist liimi nimetatakse külmaks? KASEIINLIIMI nimetatakse külmaks liimiks. 4. Millest saadakse naturaalne värnits? Naturaalne värnits saadakse TAIME ÕLIST- LINA, KANEP, PÄEVALILLEÕLI. 5. Kuidas jagatakse pigmendid? LOODUSLIKUD MINERAAL PIGMENDID, MINERAALSED TEHIS PIGMENDID, ORGAANILISED PIGMENDID, METALLPIGMENDID. 6. Millest koosnevad lakid? SIDEAINE / LAHUSTI/LISAAINE. 7. Milliseid lakke kasutatakse? PIIRITUSLAKID, EPOKSÜLAKID, TSELLULOOSLAKID, VEES LAHUSTUVAD LAKID, ALKÜÜLLAKID, ÕLILAKID. 8. Kuidas jagunevad värvid? ÕLIVÄRV, VESIVÄRV EHK VESIALUSELINE VÄRV, ROOTSI VÄRV. 9. Kuidas jagunevad vesialuselised värvid? LUBIVÄRV, TSEMENTBAASVÄRV, SILIKAATVÄRV, LATEKSVÄRV EHK EMMULSIOONIVÄRV, ALKÜÜDVÄRV, EPOVÄRV, PUIDUKAITSEVÄRVID. 10
kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus.
kivimite jahvatamisel. Pigmendid on enamasti valgus- ja leelispüsivad. Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga (kriit, kaoliin, talk,jne.). Orgaanilised pigmendid leiavad ehitusel vähem kasutamist. Tähtsamad org.pigmendid on tahmapigmendid, aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne. Tugeva värvimisvõimega. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. Pigmentide omadustest tähtsamad on: valguspüsivus, keemiline püsivus, ilmastikukindlus, korrosioonikaitsevõime,kattevõime, värvimisvõime, jahvatuspeenus, erimass, õlimahtuvus, mürgisus. Nr 59 Tähtsamad värvide liigid Tähtsamad värvide liigid on: lakid, emailid, õlivärvid, vesivärvid, pahtelsegud ja kitid. Lakk.
kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused. Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus.
mustad - rauamust, koobaltmust. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga. Näiteks kriit, kaoliin, talk jne. Orgaanilised pigmendid. Neid kasutatakse ehitusel vähe. Tähtsamad orgaanilised pigmendid on: tahmapigmendid, 220 aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne. Orgaanilised pigmendid on tugeva värvimisvõimega. Metallpigmendid. Neid saamiseks jahvatatakse mingi metall pulbriks. Kõige rohkem kasutatakse: alumiiniumpigmenti, pronkspigmenti. Metallpigmente kasutatakse korrosioonikaitseks. Pigmentide omadused: Omadus Omaduse kirjeldus valguspüsivus pigmendid ei muuda valguse toimel värvust, st nad ei pleegi ära ega muutu kollaseks
annaabi.ee 
