elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid (valentselektronid) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast
5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules paremale jaavad mittemetallid. · Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hobe ja vask, kullaltki head on ka kuld ja alumiinium. Ehitus ja omadused · Läikivad · Sepistatavad · Suure tihedusega · Kõvad · Head elektri ja soojusjuhid · Keemiliselt aktivsed · Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvores ehk metallivores paiknevad
nn. periodilisussüsteemina, Mendelejeevi tabelina (vt. tabel). Seni esineb tabelis 109 elementi. Elemente tähistatakse sümbolitega, mis on tavaliselt elemendi nime 1 või 2 esimest tähte. Sarnaste omadustega elemendid asuvasd tabelis samas vertikaalses tulbas – grupis (neid on 18). Horisontaalne rida moodustab aga perioodi (neid on 7). Tabelit poolitab tugevalt paremal asuv astmeline joon. Sellest joonest vasakul asuvad metallid, paremal mittemetallid, metalloidid on vahetult joonel. Mõned tähtsamad grupid on leelismetallide, leeliemuldmetallide, siirdemetallide, halogeenide ja väärisgaaside grupid. Bohri aatommudeli järgi elektronid tiirlevad aatomituuma ümber kindlail orbiitidel. Kvantkeemilise mudeli järgi on elektron kui mikroosake nii osake kui ka laine ja ta asub aatomis teatud tõenäosusega orbitaaliks nimetatavas ruumi osas. 7
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike. Metallid on hea elektri- ning soojusjuhtivusega ja on ka enamjaolt hästi sepistatavad. Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jaavad mittemetallid. Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalaühikus Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Korrosioonikindlus Omadus, mis hoiab ära (piirab) korrosiooni. Korrosioon on keemilise
käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Mõnikord esineb diagonaali - suunaline sarnasus, näit. paarid Li - Mg, Be - Al, B - Si Põhjused: sarnasused sisemiste orbitaalide täitumisel 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik pea-alarühmade elemendid (v.a.väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid
takistada vee kasutamist. (2) Nimistusse 1 kuuluvad järgmised ohtlikud ained:Aldriin Dieldriin Endriin Isodriin Heksaklorobenseen (HCB) Heksaklorobutan Triklorometaan (kloroform) Trikloroetüleen Tetrakloroetüleen §2. Nimistu 2 ohtlikud ained (1) Nimistusse 2 kuuluvad muud § 1 lõikes 1 loetletud ainerühmade ained ning järgmistesse ainerühmadesse kuuluvad ained: 1) metallid, metalloidid ja nende ühendid; 2) taimekaitsevahendid ja biotsiidid ning nende derivaadid, mis ei esine nimistus 1; 3) vee või veekogust saadud inimese toiduks tarvitatavate saaduste (nt kalad jms) maitset ja lõhna tugevalt mõjutavad ühendid ning ühendid, mis võivadveekeskkonnas selliste ühendite moodustumist põhjustada; 4) mittepüsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 5) fluoriidid; 6) hapnikusisaldust ebasoodsalt mõjutavad ained.
annaabi.ee 
