LIHA LAAGERDAMIN E MILLEST RÄÄGIN? Laagerdamise olemus Laagerdamise meetodid (3 erinevat) Tooraine nõuded Tooraine parameetrid LAAGERDAMISE OLEMUS Laagerdamine on liharümba ja selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks ning teatud tingimustel Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha On hakatud ka sealiha kasutama KUIVMEETOD Kuivlaagerdamisega toimub:
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about")
juhtplaadi ja ketimäärimise automaatpump töötab häireteta. Suunake juhtplaat umbes paarikümne sentimeetri kauguselt heleda pinna poole. Umbes ühe minuti pärast gaasi korral peaksid pinnale ilmuma nähtavad lijäljed. Kui pump ei tööta, pöörduge volitatu hoolduskeskusesse. Kütusefilti asendamiseks vtke ära kütusepaagi kork ja vtke filter paagist välja, kasutades selleks metallkonksu. Asendage filter uuega soovitavalt vähemalt kord aastas. Teritage ketti ja kontrollige selle pingutust. Kui kett vajab asendamist, laske seda teha volitatud hoolduskeskuses. Kui likehamba pikkus on ainult 4 mm, siis on kett kulunud ja läheb vanarauaks.Kontrollige et veotähik poleks liialt kulunud. Kui on vajalik selle asendamine, pöörduda volitatud hoolduskeskusesse. Kontrollida käivitusseadet, käivitusnööri ja puhastada seda väljastpoolt hust külgehakanud mustusest
Ta riputas värskelt prepareeritud konnakoivad vaskkonksude abil aias olnud raudvõrele. Vahete-vahel mõni ülesriputatud koib küll tuksatas, kui mingit seaduspära selles ei ilmnenud. Pikaajaliste vaatlustega jõudis Galvani järeldusele, et mitte ükski kord ei saanud koiva tuksatust seostada atmosfäärelektriga. Seega ei leidnud tema oletus katsetes kinnitust. Ebaõnnestumisest hoolimata jätkas Galvani uuringuid. Ta riputas koiva metallkonksu otsa ja puudutas metallvardaga üheaegselt nii konksu kui ka koiba. Koib tuksatas igal puudutusel. Ilmnes, et katse tulemus sõltub sellest millisest metallist konksu ja varrast parajasti kasutatakse. Kui konks ja varras olid rauast, koib ei tuksatanud. Koib ei reageerinud ka siis, kui kas konks või varras oli elektrit mittejuhtivast ainest. Kui aga üks neist oli vasest või hõbedast ja teine rauast, reageeris koib väga energiliselt.