ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõguksid ja annaksid vajalikku kuumust. Söel oli tähtis osa ka raua eraldamisel maagist. Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus Põhja-Tartumaal, kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Põllunduse edusammud. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Oluline areng toimus põllumajanduses. Kui varem tegeldi kõplapõllundusega, siis nüüd tänu metallkirvestele levis aletamine. Laiemalt levis aletamine lõunapoolses Eestis. Neil aladel, kus mullakiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt. Juba varasel rauaajal hakkas seal levima söödiviljelus. Algeliseks maaviljeluseks sobisid kõige enam Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saaremaa paepealsed, kus on õhukesed, kuid viljakad mullad. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Tõususajandid. Vanemat rauaaega (50 pKr-450 pKr) nim. ka rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas Rooma
ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid. õpiti ise oma rauda tootma, meil leidub soorauamaaki. metallist tööriistadega edenesid tegevusalad. tänu metallkirvestele levis aletamine(mets raiuti maha, jäeti kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks). kus mullakiht oli õhuke levis söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti kasutade sseda karjamaana, sõnnik väetas ja hakati uuesti kasutama). põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema
savinõudel. Varane metalliaeg- ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega Kivikirstkalme-eriline maapealne kalmeehitus Laevkalmed-kivid olid paigutatud laevakujuliselt Väikeselohulised kultusekivid-levisid kivikirstkalmetega üheaegselt eestis ühed mõistatuslikumad muistised Tindimurru-Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus P hja-Tartumaal,kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest
kuid nüüd tõstetakse asi ühisomandist eraomandisse. RAUAAEG: Majandus: taimekasvatuseks soodne kliima. Kalapüügi ja küttimise osakaalu vähenemine, Karjakasvatus on oluline, kuid teravilja tähtsamaks muutumas kaubanduse pärast. Kaubanduses oluliseks teravilja eksport – võeti kasutusele 2-välja süsteem (vili ja sööt) ning härgade asemel hobused, sest kiiremad. Oma raua tootmine, majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema. Edusammud põllunduses, tänu metallkirvestele levis aletamine. Levis ka söödiviljelus. Raudteraga adrad, vikatid ja sirbid. Koduloomadele lisandusid kanad. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö, eriti metallitöö. Tähtsad ekspordiartiklid veel: nahk, karusnahk. Sotsiaal: Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon
Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed) Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad
annaabi.ee 
