veremahu vähenemise ning ilma infusiooniravita kutsuvad esile põletusšoki. (Härmä 2007: 166). Esmalt tuleb kannatanu riidest lahti võtta või põlenud piirkondadest riided ära lõigata. Selle järel mässitakse haavapinnad steriilsetesse puuvillastesse- või kiudkangarätikutesse ning haavatu kaetakse soojalt. Vingumürgituse kahtluse korral antakse kannatanule hapnikku. (Härmä 2007: 166). 2.3. Keemilised põletused Keemilised põletused tekivad hapete, leeliste või metallisoolade toimel nahal ja limaskestadel. Kahjustuse sügavus ning ulatus sõltub söövitavast ainest ning selle kontsentratsioonist. Leeliste puhul on põletused ulatuslikumad kui hapete korral. Happe tugeva kontsentratsiooni korral koevalgud tarduvad ning tekib nekroos. Söövitused hapetega põhjustavad I-III järgu põletustega sarnanevaid kahjustusi. Leeliste ja koevalkude kokkupuutel tekivad sültjad kollikvatsiooninekroosi kolded. (Užegov 2006: 343).
lihvketta rasvumine. Lahendused tulenevad vähendades kontsentratsiooni. o pH tase < 8,5 – on madal, probleemid ja lahendused sama, mis 0 – 3% kontsentratsiooni juures. 8,5 – 9,3 on paras. > 9,3 – on kõrge, probleemid ja lahendused sama, mis 5 – 10% kontsentratsiooni juures. o Vee karedus ja selle määramine Näitab metallisoolade hulka vees. Vee karedus mõjutab segu stabiilsust ja vahutamist. Lõikevedelikud sisaldavad vahutamisvastaseid aineid, mis kasutamisel “kuluvad”. Vahutamist saab vältida, lisades vajaduse korral segule natuke veeslahustuvat silikoonõli. “Kuiv” töötlus o Kasutatakse suruõhku – jahutus ei ole nii efektiivne kui kasutades jahutusvedelikke. Probleemne puurimisel.
Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). Kasutatakse elektrotehnikas: 1. Tsingitud teras - juhtmed, latid. 2. Väikekabariidilistes kondensaatorites tsingiga metalliseeritud paberit (vaakumis Zn aurudes). 3. Kõvade joodiste sulamite koostises. Metallkatete pealekandmine: · kuumalt s.o. sulametalli vanni kastmine; · galvaaniline - metallisoolade lahuses saadakse ühtlasem ja tugevamalt seotud kiht põhimetalliga. Kulu ökonoomsem kui kastmisel; · metalliseerimine s.o. metallisaatori gaasileegis sulatamine ja metalltraadi pinnale pritsimine (sama el. Kaarleegis + suruõhujoas); · plakeerimine - kiht valtsitakse kaitstava metalli pinnale. Elektrotehnikas kasutatavad vääris-ja haruldased metallid Plaatina (Pl) oksüdeerib alates 540°C, lisanditega sulam alates 900°C. Vastupidav kontsentreeritud hapetele ja alustele.
täidetud kustutites, kasut ka keemiatööstuse toormena, nt uurea sünteesil. CO2 tekib täielikul põlemisel, hingamisel, käärimisel jt oksüdats.protsessides, on õlle, veini ja karastusjookide lahustunud komponent. Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektroneg on väiksem kui süsinikul. Neid saadakse lihtainete kuumutamisel söega. , mõningaid neist saadakse (atsetüliide) tüüni C2H2 juhtimisel läbi vastavate metallisoolade lahuste: 2AgNO3+C2H2AgC2+2HNO3. Soolataolised karbiidid on aktiivsete metallide (leelis- ja leeslismuldmetallide) ning Cu, Ag, Th jmt elementide ühendid süsinikuga. Nad reageerivad veega või hapetega, eraldades erinevaid süsivesinikke või H2: Al4C3+12H2O4Al(OH)3+3CH4. Kovalentse sidemega on mittemetallide B- ja Si-karbiidid, suure kõvadusega ained ning pooljuhid. Saamine: SiO2 ja koksi segu kuumutamisel: SiO2+3CSiC+2CO. Seda kasut abrasiivina