· TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente hävitamiseks puuviljade ladustamisel LÄMMASTIKHAPE · HNO3 · Lõhkeainete valmistamiseks · Kulla ehtsuse kontrollimiseks FOSFORHAPE · H3PO4 · Jahutusefekti
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki
nime all. Alumiiniumi anodeerimine on alumiiniumi pinnale elektrogalvaanilisel teel oksiidikihi kasvatamine. Eeltöödeldud pinnale kasvab elektrolüüsivannis väävelhappe lahuses kärgjas alumiiniumoksiidi kiht. Poorse struktuuri tõttu on taoline pinnakate hõlpsasti värvitav, kuumas värvilahuses poorid sulguvad ja "kapseldavad" värvi enda sisse. Anodeerimine on laialdaselt kasutatav meetod metallipindade kaitsekihiga katmiseks ja neile dekoratiivse (mõnel juhul ka funktsionaalse mustad pinnad optilistes seadmetes) välimuse andmiseks. Rubiin / Ruby Koostis / struktuur Rubiin ( lad ruber, `punane') on alumiiniumoksiid ( korund, Al 2O3), milles umbes 1% Al 3+ ioone on asendunud Cr 3+ ioonidega. Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Omadused
purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk
Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses
Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses
Lämmastikhappe soolad--nitraadid--on kuumutamise suhtes ebapüsivad, üheks reaktsioonisaaduseks on seejuures alati hapnik: 2KNO3=O2+2KNO2 (kaaliumnitrit) 2Pb(NO3)2=O2+2PbO+4NO2 7. Lämmastiku ja tema ühendite kasutusalad. Vaba lämmastikku kasutatakse elektrilampide täitmiseks ja ammoniaagi sünteesil. Ammooniumsoolasid kasutatakse väetisena {(NH4)2SO4, NH4NO3} ja lõhkeainete valmistamisel (NH4NO3). Ammooniumkloriidi vajatakse metallide jootmisel ning tinatamisel (metallipindade puhastamiseks) ja tekstiilesemete värvimisel. Ammooniumvesinikkarbonaati tarvitatakse taigna kobestamiseks kondiitritööstuses. Soojendamisel ta laguneb, eralduvad gaasid kergitavad tainast: NH4HCO3=NH3+CO2+H2O Lämmastikhapse on lähteaineks väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite jpt. ainete tootmisel. KNO3 on hea väetis ja musta püssirohu koostisosa. AgNO3, mida rahvapäraselt nimetatakse ,,põrgukiviks", leiab rakendamist meditsiinis ja reaktiivina kloriidioonide
annaabi.ee 
