moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks. Vesiniksideme korral peab molekulis esinema vesiniku aatom ja teise aatomina, kas O, F, N või S. Ioonilise sidemega ühendid on: 1) tahkes olekus, 2) vees lahustuvad, 3) elektrit juhivad sulas olekus või vesilahuses Ioonilise sidemega ühendid moodustavad tahkes olekus kristalli, mis koosnevad ioonidest. Metallilises sidemes osalevad 1) metalliaatomid, 2) katioonid, 3) vabad elektronid Metallid on head elektrijuhid, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi.
suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Tulevikus jälgi ka, kust kohast on kala toodud. Jätkame veel elavhõbeda mürgisusest. Elavhõbeda soolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendub organismi läbi kopsude. Sissehingatava õhuga läheb see edasi kopsudest verre, imendub ennast sealsete verelibledega ning liigub edasi inimesele vajalikku eluorganisse (ajju, maksa, südamesse, lihastesse jne.). Elavhõbeda allaneelamisel metallilises olekus ei avalda väga suurt ohtu, kuna soolestikust organismi eritumine sellel ainel on väga väike ning see tervist nii väga ei kahjusta. Elavhõbeda mürk kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise ning põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Söömisel ole ettevaatlik, sest inimene võib saada elavhõbedamürgituse juba 0.4mg omastamisel, kuid see ei ole veel surmav doos. Surmavaks peetakse kogust alates 150mg. Sellepärast ole väga ettevaatlik
Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2
on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant) 3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid 4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju
Radoon (Rn) on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ning selle tõttu on see inimesele kahjulik See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C Kasutamine: varem kasutati meditsiinis erinevate haigusete ravimiseks,nüüd kasutatakse maavärinate ennustamiseks ning nafta ja uraani uuringutes,tubakatoodetes KSENOON Keemiline element järjenumbriga 54 See on raske, värvitu (metallilises faasis on taevasinine) ja lõhnatu (väikesel määral leidub ka õhukoostises) Ksenoon (Xe) tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub temperatuuril −108,099 °C. Kasutamine: ksenoonvälklampides, ksenoonkaarlampides (väga ereda valgusega lamp), tumeaine uuringutes, kosmonautikas mootorikütusena
päevade või aastatega. Isegi kuulus Suur Punane Laik, mida on vaadeldud juba 340 aastat, on viimaste aastakümnetega kahanenud. Selles laigus on väga tugevad tuuled ja suured tormid Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis (Maal tekitavad magnetvälja liikumised vedelas metallilises tuumas). Nagu Maad ja teisi magnetväljaga planeete, ümbritseb ka Jupiteri magnetosfäär - ala, kus selle magnetvälja mõju domineerib seal olevate laetud osakeste üle. Vaatamata nimetusele pole magnetosfäär kunagi kerakujuline, sest päikesetuul ehk Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog „puhub" magnetosfääri piklikuks. Jupiteri magnetosfäär on tohutu - nagu näitavad automaatjaamade uuringud, ulatub selle väljavenitatud osa, nn magnetsaba, Saturni orbiidini ja kaugemalegi
· Metallilise sidemega vesinikuühendid- Vesinik moodustab d-elementidega mitmesuguseid sisestumistüüpi tahkeid lahuseid. Nii lahustub tavalistes tingimustes ühes mahuosas pallaadiumis kuni 700 mahuosa vesinikku. Neeldumisega kaasneb pallaadiumi kristallivõre ruumala kasv 3,5% võrra, mille tagajärjel siserõhk kristallis kasvab 275 000 at-ni. Arvutused näitavad, et nii kõrgetel rõhkudel peab vesinik olema metallilises olekus, s.t. loovutama oma elektroni metallivõrega kristalli energiatsooni moodustamiseks. Elemendi ja ühendite kasutamine · Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel. · Vesinikuga redutseeritakse metallimaaki, saamaks metalle. · Vesiniku kui kõige kergema gaasiga täidetakse õhupalle. · Samuti täidetakse vesinikuga stratostaate, millega uuritakse atmosfääri.
Võrrelge nende tahkiste omadusi Iooniline: elektronid on üle läinud elektronegatiivsemale aatomile, 2 iooni vahel on elektrostaatiline tõmbumine. Kõik ioonsed soolad on tahkes olekus kristallilised ja sulamistemp on kõrged, kuna vedelasse olekusse üleminekuks tuleb ületada tugevad elektrostaatilised jõud. Ioonidevaheliste tõmbejõudude suurus sõltub nii iooni suurusest kui ka laengu suurusest. Sideme kovalentsuse suurenedes sulamistemperatuur langeb. NaCl, KNO3... metalliline: metallilises võres liiguvad metallide valentskihtidelt lahkunud elektronid vabalt ringi. Neid nim juhtivuselektronideks. Metalliline side on nõrgem kui kovalentne või iooniline, tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid. Iooniliste
annaabi.ee 
