filosoofiast ning üldisest elulaadist. Rooa tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Etruskid elasid Itaalia loodeosas, nende keel oli erinev . Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Maa kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruusia. Nende päritolu pole teada. Varasest ajast puutusid etruskid kokku foiniiklaste ja kreeklastega, keda huvitasid Vahemere lääneosa metallileiukohad. Etruskide ajaalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arheoloogilisete leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Arheoloogiliste leidude põhjal võib väitea ,et etruskide käsitöö, eriti metallitöötlemine ,oli kõrgelt arenenud. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4
tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. /.../ Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. /.../ Pole kahtlust, et kreetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Arhitektuuriliselt olid Kreeta saare lossid üksteisele sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Lineaarkirjatahvlid osutavad rangelt
Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Suuremat osa poolsaare kes- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel eKr põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Etruskide päritolu ei ole teada. Varasest ajast alates puutusid etruskid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega, keda huvitasid Vahemere lääneosa metallileiukohad. Kontaktid tõid kaasa võõrmõjusid. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, nende käsitöö, eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Hilisemad roomlased imetlesid ja matkisid nende ehituskunsti. Etruskide hiilgeaeg langeb VII-VI sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. Nende võim ulatus sel perioodil ka Etruuriast väljapoole.
varaste losside ja linnade osas pole needki eriti rikkalikud, sest hilisemad ehitusfaasid on varasema suures osas hävitanud. Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. Nende valitsuskorraldusest või valitsejatest ei tea me midagi. Kuid pole kahtlust et keetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest. U. 1700. a. hävisid varased lossid maavärina tagajärjel ja nende kohale püstitati nn Uued lossid, mille varemed nähtavad tänapäevalgi. Knossosele, Phaistosele ja Malliale lisandusid nüüd veel Kato Zakro idarannikul, Galatas Kesk-Kreetal ja tõenäoliselt ka Chania saare lääneosas
annaabi.ee 
