Richard Karming KÕRGE TSENTREERIMISE, VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 13 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Metallilõikepingi ettenihkeajami juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam -2tk 4. Lõpplüliti
Reaalselt kasutatakse dünaamilist pidurdust, kus staatorimähis ühendatakse takistitega ja ergutusmähisesse antakse alalispinge. Sünkroonmootori eeliseks on hea cos. Alakoormatud üleergutatud sünkroonmootor on mahtuvuslik tarbija, mis parandab võrgu võimsustegurit. KOMMUTAATORMOOTORITE (alalisvoolumasinate) KIIRUSE REGULEERIMINE Elektriajami kiiruse reguleerimiseks nimetatakse nurkkiiruse tahtlikku muutmist. Näiteks metallilõikepingi kiirust tuleb muuta sõltuvalt töödeldavast materjalist, lõiketera materjalist, lõikesügavusest ja ettenihkest. Kiiruse muutmine võib toimuda mehaaniliselt või elektriliselt. Eelistatakse elektrilist. Elektrilisel reguleerimisel võib muuta mootori parameetreid: o pooluspaaride arvu, o mähiste keerdude arvu, o mähiste takistust, o toiteallika pinget või o toitesagedust. Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine:
3,7 3,2 =3 " Instrumentide teritusruum Instrumentide teritusruumi suuruseks arvestatakse keskmiselt 8...10m , terituspinkide arv moodustub jaoskonna pinkide üldarvust 3...6%. Siit järeldub, et on vaja ühte terituspinki ja ruumi suuruseks valin 8m . Instrumentide ja rakiste jaotusladu Arvestatakse seeriatootmises ühe metallilõikepingi kohta 0,65...0,85m . Valin 0,85 Kokku 0,85x2= 1,7 " Pinkide remondi- ja teenindusruum Pindala määramisel tuleb arvestada ühe metallilõikepingi kohta 1,5...3,5 m . Valin 3 m . Kokku 3x2 = 6 " Teenindusruumid (riietusruumid, dušširuumid, tualett jne.) Pindala määratakse vastavalt sanitaarnormidele. Normid näevad teenindusruumide pindalakse ühe
kinni kiiluda, plunzer silindris, jagamispea spindellaagris, täpse väntmehanismi liigendid. H/h - libisev, mugavat paigutamist tagavad üldjuhul lõtkud, ainult piirjuhtumil on lõtk null. H/h istud on kasutatvaimad kõigis mõõtme- ja täpsuspiirkondades (IT4 kuni IT12) ja võimaldavad liikuvais liidetes väga väikese kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres. H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud rihma- ja ketiratas võllil, kaitsesidur võllil, laagriliuad poolitavas laagrikeres. H11/h11 ja H12/h12 - kaane ja kere
annaabi.ee 
