q Sageli kasutatakse neid pürotehnikas (nitraatide või kloraatidena) Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine). Valge tahke aine, esineb tükkidena, õhu käes seistes reageerib õhuniiskusega: CaO + H20 => Ca(OH)2 eraldub väga tugevalt soojust. Põhiliselt kasutatakse
kõva ja elastne, malm aga habras. • Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). • Pronks on vase ja tina sulam. • Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. • Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed
Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). Pronks on vase ja tina sulam. Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest
3.2 Vesiniku kasutamine 5-6 3.3 Metallotermia, Aluminotermia 6 4 Hüdrometallurgilised meetodid 6-7 5 Elektrometallurgilised meetodid 7 6 Kasutatud kirjandus 8 3 1 Metallid Enamik tuntud elementidest on metallilised, mis lihtainena esinevad metallidena. Igapäevaelus oleme neist paljudega kokku puutunud. Kõige tuntum on raud (Fe) ja tema sulamid teras ja malm, millest valmistatakse tööriistu, laevu-ronge-lennukeid-ronge-autosid, tööstusseadmeid ja palju muud. Värvilismetallidest on tuntud vask (Cu) ja tema sulamid, millest valmistatakse peenraha ja tehakse elektrijuhtmeid. Kergmetall alumiiniumist (Al) foolimisse pakitakse toiduaineid, komme ja sokolaadi. Katuseplekina kasutatakse tsingitud (tsingikihiga) (Zn)
elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid välja arvatud elavhõbe on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise alusel kahte suurde gruppi: - raud ja rauasulamid (nn. mustad metallid) ning - mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värviliste metallidena ja nende sulamitena) ehk kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Metalle liigitatakse ka tiheduse (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuuri (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemilise aktiivsuse (vääris- ja mitteväärismetallid) ja looduses leiduvuse (haruldased ja hajusad) alusel. Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, radioaktiivsete jt. metalli liikide vahel.
Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise. Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 reaktsioon CuSO4 + 2Na = Cu + Na2SO4 pole võimalik vähemalt mitte vees leelistega leelismetallid ei reageeri, ka pole nende hüdroksiidid amforteersed.
Neljaks jaotatud vapi väljasid loeti paremalt vasakule. Mitmekihiliste vapikilpide puhul on suur ehk põhivapikilp jaotatud ja sellel asetseb väike vapikilp ehk südakilp, millel on perekonnavapp. (Oja 2006) Joonis 4 Kilbitüübid (Allikas: Vikipeedia 2011) Heraldikas oli algselt põhivärvidena kasutusel ainult neli värvi: punane, sinine, roheline ja must. Neid nimetatakse heraldilisteks värvideks ehk tinktuurideks. Metallidena olid kasutusel kuld ja hõbe. Järgiti reeglit, et värv ei käi värvi peale ja metall ei käi metalli peale. Vappide neli põhivärvi ja metallid määrasid heraldikakunsti reeglid. (Oja 2006) Figuurid jaotati heraldilisteks ja mitteheraldilisteks. Heraldiliste figuuride arv on aukartustäratavalt suur ja iga figuuri jaoks oli oma heraldiline termin nii saksa kui ka prantsuse heraldikas. Tavalised ehk mitteheraldilised figuurid jagunesid loomulikeks ehk esemeteks
· Austeniitsed sisaldavad 18% Cr ja 8% Ni, võimalikud ka teised elemendid. Klooriidsetes lahustes on kõige korrosioonikindlam austeniitne sulam. Välisoludes kasutamiseks sobivaimaks peetakse austeniitset sulamit, milles on 18% Cr, 8%Ni ja 3% Mo. Ferriitsete sulamite korrosioonikindlus on madalaim, mis tähendab, et ferriitsete roostevabade teraste kasutusala on piiratud /1/. Värvilised ja kerged metallid Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam 3 on levinud alumiinium. Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites
Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga) Li Na K Rb Cs karmiin- ere- violetne rubiin- taevas- punane kollane punane sinine 2.2.3. Saamine lihtainetena (metallidena) Esimesena eraldas “vabu” leelismetalle (Na, K, Li) H. Davy 19. saj. algul vastavate sulatatud leeliste elektrolüüsil. Praegu: eriti Na toodetakse väga suurtes kogustes (üle 300 tuh. t/a); ületab tunduvalt teised LM-d. Na saamine kõige lihtsam: peam. sulat. NaCl (ka NaOH) elektrolüüsil (Na Cl sisaldab lisandeid sulamistemp. alandamiseks) K toodetakse tunduvalt vähem Tööstuses saadakse peamiselt:
Malm on habras. Lisandid S ja P murendavad vastavalt kuuma ja külma malmi haprust. Cr, Ni, Mg, Al ja Si tõstavad malmi korrosiooni-, kuuma- ja kulumiskindlust. Malmi valuprotsess võimaldab toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. 22 4.1.3 Värvilised ja kerged metallid Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam on levinud alumiinium.Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium:
annaabi.ee 
