Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale. Algselt kujutati viisnurka ringi sees. Silmusnelinurk ja ruut- Silmusnelinurk oli Euroopas laialt levinud eelajaloolisest ajast. Märki leiab sageli ka viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel. Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu. Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist Kaheksanurk ehk kaheksand-
lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama välimuse lahingus”. Muinaskeldid aga seevastu ei kasutanud kirjalikku allikate talletamist, seega on vähe teada nende tätoveeringute tähendusest. Suurem osa kaasaegseid keldi kujundeid on pärit Irish Illuminated Manuscriptidest VI ja VII sajandist. See on aga palju hilisem periood, kui oli keldi tätoveeringu kõrgaeg. Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena. Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina.( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.6. Tätoveerijad Paljudes kultuurides on tätoveerijaks šamaan, maag või preester. Tätoveerimine on tihti maagiline riitus rohkem traditsionaalsemates kultuurides ja tätoveerijat austakse kui preestrit või šamaani
7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks. Kaheksakanda kooti, tikiti ja heegeldati riideesemetele. Vähemal määral võib kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel. 9 Pilt 1. Kaheksakand kindal10 Pilt 2. Kaheksakand kirjana11 2.1.Kaheksakanna päritolu Ornamendi tähendus sõltub väga palju sellest, kust see pärineb. Sedasi teame risti puhul, et vanadel eestlastel oli ristil juba enne risiusu tulekut olemas kindel tähendus. Samamoodi saab vaielda kaheksakanna päritolu ja tähenduse üle. Ühe teooria kohaselt pärineb kaheksakand Mesopotaamiast, kust levis Euroopasse ja arvatavasti ka Eestisse12
Nii laibad kui põletatud surnud. Panused: vanemal perioodil palju nõusid (savi, pronks). Vix kalme Kesk-Prantsusmaal. Kividest kuhjatis, milles puidust hauakamber. Rajatud u 520 eKr. Maetud 3035 a naine, palju panuseid. Hochdorfi kääbas Edela-Saksamaal Hochdorfi külas. Esemed: palju ehteid. Kirved, noad. Nõud (vahest kullast). Relvad: pronksist mõõgad, pistodad. Hiljem rohkesti luksusesemeid, väärismetalli. Kunstis oli keskne ornament metallesemetel. Maaviljelusühiskond Raua tulekuga ühiskonnas märgatavat muutust ei toimunud, jätkus pealikuühiskond. Jätkati kindlustatud asulakohtade kasutamist. La Tene kultuur 50050 eKr. Hilisrauaaegne kultuur Kesk-Euroopas, arenes kohalikust varase rauaaja Hallstatti kultuurist. Kultuur lõppes roomlaste vallutusega 1. sajandil eKr. 41 Levis Ida-Prantsusmaal, Sveitsis, Austrias, Saksamaa edelaosas, Tsehhis ja Ungaris.
annaabi.ee 
