9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie
vooluallika vahelise tagasijuhtmena kasutada ainult isoleeritud juhet, kusjuures selle isolatsioon ei või olla halvem kui vooluallikaga ühendaval juhtmel. Käsikeevitamisel kasutatava elektroodihoidja konstruktsioon peab võimaldama elektroodi kindlalt kinnitada ja kergelt vahetada ning vältima elektroodihoidja kere ja keevitatava detaili vahelise lühise tekkimist lühiajalise töökatkestuse korral või elektroodihoidja juhuslikul kukkumisel metallesemele. Elektroodihoidja käepide peab olema mittepõlevast dielektrilisest materjalist. Keevitamisel kasutatav elektrood peab olema tööstuslikult valmistatud ja vastama keevitusvooluallika nimivoolule. Elektroodi vahetamisel keevitustööde ajal tuleb elektroodijupp asetada keevituskoha juurde paigutatud metallkasti. Keevitusahela voolujuhtiva osa isolatsioonitakistust tuleb kontrollida keevitusseadme valmistaja ja omaniku määratud tähtaegadel.
Esemete otsimisel sõltub vahendite valik sellest mida otsitakse (nt maetud, pehmesse mööbliesemesse, madratsisse või riideeseme voodri alla peidetud kõvast materjalist eset otsitakse uurija kohvrist võetud torkevarda abil). · kui otsitav ese on ferromagneetilisest materjalist (raud, nikkel, koobalt) ning seda otsitakse rohust, veest, mudast, lumest või tuhast, tuleb kasutada mitmesuguseid metalliotsijaid täiuslikumad neist on väga tundlikud ja reageerivad metallesemele valikuliselt. · raadioisotoopsete aparatuuride (põhineb raadiaktiivsetel ainetel) puhul kasutatakse gammakiirgust ja rakendatakse metallist ning mittemetallist (raha, dokument) esemete peidikute otsimisel · laipade otsimisel kasutatakse pikka torkevarrast, millega tehakse kindlaks kus pinnas on läbi kaevatud. Teiseks võimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale väävelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati,
gaasikeskkondade loomist nt. metallide tootmisel: CO+CO2+N2 jt Metlaakonstruktsioonide kaitsmiseks korrosiooni eest niiskes pinnases kasutatakse tema ühendamist vooluallika negatiivse pooluse külge KATOOD KAITSE. Positiivne poolus ühendatakse abielektroodiga. PILT: PROTEKTROKAITSE puhul kinnitatakse metallkonstruktsiooni külge aktiivsest metallist nt. Zn, Al jt. Plaat PROTEKTOR PILT: Mõlemal juhul suureneb elektronide juurdevool metallesemele, mis hoiab ära korrosiooni. NT kasutati protektorkaitset esmakordselt 1824 a sõjalaevadel, kus nad olid kaetud vasega. Vaskkate ühendati tsinkelektroodiga ja selles galvaanpaaris oli lahustuvaks elektroniks tsink: Cu+Zn, Zn loovutab 2 elektroni-> Zn2+ Elektrokeemilise kaitse meetodeid rakendatakse torujuhtmete kaitsmiseks niiskes pinnases, laevkerede kaitsel ja nt. aurukatelde vee trumlisse asetatakse tsinkplaadid ja kontakt katlametalli rauaga ja moodustunud Zn+Fe
annaabi.ee 
