· Elektroodkeevituse puudused: väike tootlikkus, palju vigu, kahjulikke keevitusgaase. · Termolõikamine · Raua põlemine hapnikus algab 870 oC juures. · Konstruktsiooniteraste süsiniksisaldus on kuni 0,7%. · Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm. · Vee all kuni sügavuseni 7,0m lõigatakse atsetüleeniga, sügavamal vesinikuga. · Hapnikupiigi välisdiameeter on 20...35mm. · Kaarlõikamisel metallelektroodiga saavutatakse suurim tootlikus nurga all 10o, kaarkeevitamisest 20...30% suurematel voolutugevustel. · Kaarlõikamise puuduseks on väike tootlikkus ja lõike madal kvaliteet. · Plasmajugalõikuri väljuva plasmajoa temp on 16 000 oC. · Plasmakaarlõikamisel temp-id kuni 33 000 oC. · Plasmakaarlõikamise tootlikus 5-8 korda suurem gaaslõikamise tootlikkusest, termomõju ala 3-4 korda väiksem.
vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid rõhtpinna suhtes 45° nurga all. Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...300°C.
vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid rõhtpinna suhtes 45° nurga all. Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...300°C.
Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid rõhtpinna suhtes 45° nurga all. Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...300°C.
pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Sulakeevitusel viiakse metalli ühendatavad osad mingi soojusallikaga sulasse olekusse. Nende osade tardumisel moodustub keevisliide. Sel juhul välissurvet pole vaja rakendada. Sulakeevituse hulka kuuluvad elektrikaarkee-vitus, mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Metallelektroodiga käsitsi elekterkaarkeevitus on väga levinud. Seda iseloomustab suur universaalsus keevitatavate toodete suhtes. Õhukeste lehtede või nägusat ühen-dust vajavate detailide keevituse puhul kasutatakse laialdaselt elekterkaarkeevitust kaitsvate gaaside keskkonnas. . Elektrogaaskeevitus on elektroräbukeevituse edasiarendus ning sarnaneb sellega nii konstruktsiooni kui kasutuse poolest. Räbukeskonna asemel sulatatakse elektrood
annaabi.ee 
