Metalistid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

pptx

Hard rock

Led Zeppelin, The Who, Deep Purple, Aerosmith, AC/DC, Van Halen, Bon Jovi, Def Leppard, Guns N' Roses  Definitions A form of loud, aggressive rock music Has sometimes been labelled cock rock for its emphasis on overt masculinity and sexuality and because it has historically been predominately performed and consumed by men: in the case of its audience, particularly white, working-class adolescents In the late 1960s the term heavy metal was used interchangeably with hard rock, but gradually began to be used to describe music played with even more volume and intensity Despite differentiation, hard rock and heavy metal have existed side by side, with bands frequently standing on the boundary of, or crossing between, the genres  history The roots of hard rock as well as heavy metal can be traced back to antecedents in the 1950s In the early 1950s, electric blues musicians began

Muusika

6

doc

Rock

soolokitarr, rütmikitarr, basskitarr ja trummid. Rock jaguneb veel mitmeks muusikazanriteks näiteks: akustiline rock, bluus-rock, folk rock, hard rock, kantri-rock, reggae rock jne. 2 Alternatiiv ­ Rock Alternatiiv ­ rock - on rock - muusika suund, mis sai alguse varajastel 1980. aastatel Inglismaal ja USAs ja muutus populaarseks järgmisel kümnendil. Koosneb paljudest stiilidest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop. Heavy Metal Heavy metal - on 1970. aastate algul bluesist ja rockist tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli okultsete mõjutustega, laulutekstid, depressiivsete meloodiate kasutamine. Nagu ka teised rock ­ muusikastiilid jaguneb ka see paljudeks väiksemateks muusikazanriteks näiteks: doom metal, industrial metal, progressive metal, speed metal, viking metal ja palju teisi. Metalcore/ Grindcore

Muusika

4

doc

Kalahari kõrb

Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsasteg

Geograafia

8

pptx

Artur Alliksaar

Artur Alliksaar Artur Alliksaar 15. aprill 1923 Tartu ­ 12. august 1966 Kuni 1936 oli tema nimi Artur Alnek Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija  Elulugu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi 1943­1944 teenis ta RelvaSSis Aastast 1944­1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti Aastatel 1949­1957 oli sundasumisel Oli vangis Narvas ja Mordvas Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis 1958 Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel  Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997) "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" (1984) "Alliksaar armastusest" (2002) On asju, milles eksida ei saa Oma vaateid kelle

Kirjandus

11

odp

Jaapan

Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula  Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli ­ heinakuu, september ­ mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini.  Jaapanis on ka palju veidraid tähtapäevi. N: närimiskummipäev, WC- päev, elektripäev, pärlitepäev, sushi päev jpt.  Tervitamine Jaapanlased tervitavad viisakalt (esimest korda kohtudes) kummardades. Kallistatakse ainult lähedaste sõprade -ja pereringis. Kummardamise sügavus näitab austust/tähtsust ehk, mida sügavam kummardus seda tähtsam inimene. Naised hoiavad kummardades käsi

Geograafia

10

odp

Alkaloidid

Alkaloidid (Kofeiin)  Alkaloidid on looduses esinevad keemilised ained mis ­ Sisaldavad lämmastikku ­ On vees lahustumatud ­ On aluselised Alkaloide toodavad paljud organismid nagu näiteks ­ Bakterid ­ Seened ­ Taimed ­ Loomad Paljud alkaloidid on mürgised. Aga paljudel alkaloididel on farmakoloogiline toime ja neid kasutatakse ravimi tööstuses. Seal kasutatakse neid ravimite kui ka rahustitena.  Ajalugu Alkaloide sisaldavaid taimi on kasutatud raviks läbi terve ajaloo. Näiteks on Mesopotaamias on ravim taimi tuntud juba 2000ekr. Isegi Vana-Kreeka mütoloogias (Odüsseias), räägiti ime rohust mis pani inimese unustama. On spekuleeritud, et jutt käib oopiumit sisaldavast eliksiirist. Alkaloide sisaldavaid taime ekstrakte kasutati ka noolte mürgitamiseks. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Ta pa

Keemia

17

odt

Vene essee teemal "vene ballett"

:  , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ».  (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,

Vene keel

8

docx

Meri kui ökosüsteem

MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused................................................................................................

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)