Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt Hüperbool- liialdatud suurendamine Nt: sajab ja sajab lõpmata, ääretu meri Litotees- liialdatud vähendamine Nt: pöialpoiss, sipelgapiht Metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, hea vahend kulunud tähenduse väskendamisel Nt: sinise taeva silm, pojuke viidi kabelimäele, puhkama puust palitus Metonüümia- sarnane isikustamisele ja metafoorile Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava)
koosneb kahest katräänist. 2) sekstiin ( 6 värsirida ), mis koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi.
metafoor). Aja jooksmine või kulumine on tähendus keeles fikseerunud. Luule on täis uusi ja värskeid metafoore. Romeos ja Juulias ütleb Romeo Juuliale ,,öö küünlad on lõpuni põlenud" (tähed hakkavad taevast ära minema, hakkab valgeks minema) ,,Julia on Päike" on ka avatud metafoor. Sära, elu, kuumus, ohtlik, soe. Metafoor .vs. Sümbol Ühe tähendus on fikseerunud (sümbol) ja teisel muutuv (metafoor) Laiendatud metafoor, teos on üles ehitatud ühele metafoorile ja teose käigus tuleb juurde uusi avatud metafoore. Jaan Kross ,,Taeva kivi" uuritakse mitut tähendust, ei kasutata tavalist väljendit meteoor; Luuletuste tõepärasus. Isikustamine e. Personifikatsioon elutust asjast räägitakse justkui elusast. Antropomorfiseerimine isikustamine, asjadele inimeste omaduse andmine nende paremaks mõistmiseks. Läheme läbi mere Mis tõuseb me vastu tige Sügise tuul Raputab puul, Küürutab kõveral kõrrel Kui sandike!
Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil. Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud muusikakatke. Kärbeste sumin on suve metafoor, on sünekdohhilise struktuuriga (trad. käsitletakse metonüümiana). De Man on eriarvamusel: sünekdohh loob ambival. tsooni metafoori ja metonüümia vahel. De Mani arvates on ta lähemal metafoorile, sest metafoorne side on alati tugevam ja püsivam kui metonüümiline. (kärbeste sumin seondub suvega tugevamalt kui muusikapala. mis võib küll meenutada mingit suvehetke, kuid ei seostu tingimata suvega). Tekstisisesed ja välised seosed ei anna meile sünteesi. Toimub dialektika ilma sünteesita. Romaan on ühtlasi allegooriline jutustus omaenese dekonstruktsioonist. Ka teised autorid on tuvastanud teat vastuolu Prousti tekstis. G.Deleuze on väitnud, et
.."). Metafoorid sisaldavad nelja võtmeelementi: kaht võrreldavat ehk metafoori subjekti ja objekti ja kaht võrreldavate elementide seostamise viisi. Metafoori subjekti ja objekti vahelisi sarnasusi nimetatakse metafoori aluseks ja erinevusi nende vahel nimetatakse metafoori pingeks (Näiteks: "Väärkoheldud lapsed on ajapommid"). Valdavalt seletatakse metafoore nende subjekti ja objekti sarnasuse või erinevuse kaudu. Pannes rõhu võrdlusele, saame traditsioonilise võrdluse vaate metafoorile. Anomaalse vaate korral rõhutatakse erinevusi subjekti ja objekti vahel. Valdkondade interaktsionistlik vaade käsitleb metafoori nähtusena, mis on enam kui võrdlus ja enam kui anomaalia. Selle vaate kohaselt seostub metafoor nende valdkondade teadmisega, kuhu metafoori subjekt ja objekt kuuluvad. Metafoori võiks tõhusamaks pidada siis, kui tema subjekti ja objekti vahel on palju sarnasusi, ent nende päritoluvaldkonnad on väga erinevad (Tourangeau & Sternberg, 1981, 1982)
annaabi.ee 
