moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: • eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne • lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. Moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed
moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Faktil puudub väärtus. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: · eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne · lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes · ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtust, on nad universiaalsed ettekirjutused. 5
veenavad teisi pooldama meie hoiakuid. Eetikaväidete 2 funktsiooni: 1)väljendada emotsioone ja hoiakuid, 2)veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Stevensoni emotivism: eetikaväidetel on küll tähendus, aga see pole kirjeldav, vaid emotiivne. Mõistuspäraselt saab tegelda vaid metaeetikaga, eetikat ennast ei saa ratsionaalselt arendada. Emotivismi kriitika: emotivismi aluseks on tähenduse verifikatsiooniteooria Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki
Stevensoni järgi on eetikaväidetel tähendus, ent see pole kirjeldav tähendus nagu väitlausetel, vaid emotiivne tähendus. Lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes. Seda lahkheli ei saa lahendada faktidele viidates ega empiiriliselt. Moraalifilosoofi ainsaks ülesandeks on seletada, kuidas töötab väärtustav keel. Eetika ise pole midagi sellist, mida saaks ratsionaalselt arendada. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. Eetikaväidete funktsioon: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid; (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei
Stevenson kaitses veidi teistlaadi emotivismi kui Ayer. Stevensoni järgi on eetikaväidetel tähendus, ent see pole kirjeldav tähendus nagu väitlausetel, vaid emotiivne tähendus. Lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes. Seda lahkheli ei saa lahendada faktidele viidates ega empiiriliselt. Moraalifilosoofi ainsaks ülesandeks on seletada, kuidas töötab väärtustav keel. Eetika ise pole midagi sellist, mida saaks ratsionaalselt arendada. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. 148. Eetikaväidete funktsioon Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust
annaabi.ee 
