bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks. Produtsendid: Penicillum, Aspergillus, Bacillus subtilis, P. Fl, Micrococcus 2. Sisestamine mikrokapslite meetodil. Kasutatakse liposoome, mis vabastavad ensümaatilise aktiivsuse alles järelvalmimisel. Tuumas ensüüm (lipaas, peptidaas), mis on ümbritsetud lipiidsete lamellidega (Nt: Brevibacterium linensi rakuvaba ekstrakt: a.)rakuekstrakt + Met --> metaantiool b.) rakuekstrakt + Cys --> toota H2S, mis stabiliseerib metaantiooli (vt joonis metioniini metabolism) 3. Suurem MO kontsentratsioon (kõrgem temp) 4. Kuumasokk (Proteolüütilised ja lipolüütilised ensüümid säilitavad aktiivsuse) 5. GMO ja tavaliste juuretisekultuuride segu. Selektsioon tüvede saamiseks, millel ei oleks liialt intensiivne happe tootmine, nt ka Lac tüved Pehmed juustud
16. Orgaanilised väävliühendid, tioolid. Väävel orgaaniliste ühendite tüübid oksüdatsiooniastmega II on: Tiool e.tioalkohol R-S-H ,sulfiid R-S-R , disulfiid R-S-S-R. Kahevalentne väävel on tugev nukleofiil , ühineb kergesti elektofiiliga, muutudes kolmevalentseks ja tõustes oksüdatsiooniastmesse IV. Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides. Väävli oksüdatsiooniaste VI esineb sulfoonides, sulfoonhapetes ja nende derivaatides. Tioolid. Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained. Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus). Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2- buteen-1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad tiolaate ka leeliste ja oksiididega. Tioolide oksüdeerumine toimub SH rühma
Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin 5) Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Nendest suurtes kogustes CO, SO2, NO ning NO2. Teised saastegaasid on NH3, N2O, N2O5, H2S, Cl2, HCl, HF. 6) Põhilised veesaastajad ja nende mõju keskkonnale ja inimtervisele. Tabel 1. Põhilised veesaastajad Saastaja Mõju inimesele või vesikeskkonnale klass
Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, *TIOOLID: Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse Tiooli RSH kuid süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees ja nimetus tüviühendi nimetusest liite -tiool lisamise teel nad muutuvad veest kergemaks. TIOOLIDE OMADUSED: KARBOKSÜÜLHAPETE DERIVAADID: *Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained. Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus).