Narkootikumid: Amfetamiin Amfetamiin Amfetamiine ei leidu looduslikult (kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid, näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav. Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse. Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid, kuid leidub ka nõrga
Sass Henno jutt on ladus ja mõnusasti loetav ja seda algusest lõpuni. See räägib kuidas noored on hulljulged ning tegelevad sellega mis kõige kergemini raha sisse toob, selleks on varastamine ja narkootikumide müümine aga loomulikult see lõbu ei kesta neil kaua kuna tuleb mängu politsei, kes nad arreteerivad valesüüdistusega, kuid kuidas nemad pidid teadma, et Rassi diiler oli surnud. Raamat pani mõtlema, et mõne inimese elu võibki selline olla. 24/7 pidu, metaamfetamiin ning vargused, et ära elada. Kõik algas sellega, et kuna Rass elas Säde juures ning neil ei olnud kedagi kes raha annaks, pidid Rass seda ise hankima. Selleks olid algul bensiinijaama röövid. Aga kui ta jäi vahele kuid ise pääses kuid auto arestiti siis läks ta oma tulevase diileri juurde ning nägi laual metaamfetamiini ning proovis seda. Kuna see polnud tasuta, siis pidid ta selle eest ise diileriks hakkama ning avastas, et see on kerge viis raha teenimiseks. Kuid miski pole elus
Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin, MDMA/Ecstasy, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. Miks hakatakse uimasteid tarvitama? Uimasteid võidakse tarvitada: • lihtsalt uudishimust katsetamiseks;
Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin,fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et
) heaolu vananevatel naistel seostus: käitlemise puhul on täheldatav teatav tsüklilisus. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud teised. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; Kõik uimastid (LSD); kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin, MDMA/Ecstasy, kofeiin, võivad tekitada sõltuvust; Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, nikotiin ja teised. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; hallutsinogeenid, muud. Kesknärvisüsteemi depressandid alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne.
annaabi.ee 
