· Herderi mõju: inimkultuuride vahelduva tõusu ja languse natuurfilosoofiline loogika. · Rousseau mõju: aadlike jaotus õilsateks, optimaatideks ja tegelikus despooti teenivaks aadliks. Õilsaid leidub ka pärisorjade seas ja mitte sugugi nii harva. Inimese aadellikkust ei määra mitte tema päritolu, vaid isiklik üllameelsus. · Tsükliline ajalookäsitlus andis Baltimail hoobi saksa kristlikule messianismile. · Merkel lõi pinna ajaloolise tõe suhtelisusele, alternatiivsele ajaloole. Asendab kristliku sirgjoone paganliku ringliikumisega. Paneb aluse balti multikultuursuse tunnustamisele. · eestlaste jaoks tähenduslik 1857. aasta (kuidas?) · ,,Kalevipoja esimene osa. · Alguse saab järjepidev eesti ajakirjandus, seejuures populaarne ja masse liigutav ,,Perno Postimees" · Jaannsen annab maarahvale nime.
muutunud, mida hakati reformiga kõrvaldama. Jean Bodin nimetas Venemaad türannikas, mitte absolitistsikuks. Moskva kui ,,kolmas Rooma"- vene alade ühendamine Moskva ülemvõimu alla 16. sajandil leidis ideoloogilise väljenduse kolmanda Rooma idees ''Kaks Roomat (rooma ja Konstantinoopol) on langenud, aga kolmas (Moskva) tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!'' Müüt kolmandast roomast andis tuge Vene messianismile ning õigustuse järgnevatele vallutustele. 23 Ivan Julm ja opritsnina- 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja ... Nendel aladel koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar ehk Ivan Julm valitseda omatahtsi. Bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadile. Pärast Moskva maha põletamist ametlikult opritsnina kaotati, kuid terroriõhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani.
kloostri munk Filofei: „Kaks Roomat [Rooma ja Konstantinoopol) on langenud, aga kolmas [Moskva) tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!” See ühtaegu Venemaad ülistav, ent samas ka hoiatav ennustus andis õigeusule vene ühiskonnas erilise koha, nõudis usupuhtuse järgimist ning piiras tolerantsust. Reformatsioonist puutumata jäänud õigeusukirik jäi riigiga tugevalt lõimituks. Müüt kolmandast Roomast andis tuge vene messianismile ning põhjenduse ja õigustuse järgnevatele vallutussõdadele. Kirikulõhe, selle põhjused ja tagajärjed. Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst jaKonstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Uniaadikirik, selle erinevus õigeusukirikust. ehk Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi(Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni
fei: ,,Kaks Roomat [Rooma ja Konstantinoopol] on langenud, aga kolmas [Moskva] tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!". See ühtaegu Venemaad ülistav, kuid samas ka hoiatav ennustus andis õigeusule vene ühiskonnas erilise koha, nõudis usupuhtuse järgimist ning piiras tolerantsust. Reformatsioonist puutumata jäänud õigeusukirik jäi riigiga tugevalt lõimituks. Müüt kolmandast Roomast andis tuge vene messianismile ning põhjenduse ja õigustuse järgnevatele vallutussõdadele. Ivan Julm Pärast Vassili III surma 1533 päris võimu tema kolmeaastane poeg Ivan IV [153384]. Viis aastat valitses regendina Ivani ema Jelena Glinskaja, kelle surma järel 1538 vallandunud bojaarivaenused ähvardasid riiki kaosega. 1542. aastal metropoliidiks saanud Makaril õnnestus võim konsolideerida ning kroonida täisealiseks saanud Ivan 1547. aastal ,,tsaariks ja kogu Venemaa isevalitsejaks". Tiitel
annaabi.ee 
