- 216 e.Kr c) Mis aastal sõlmis Hannibal Makedoonia kuninga Philippos V-ga liidu?- 215 e.Kr d) Millal alistas Rooma väejuht Scipio Hannibali Zama lahingus?- 202 e.Kr 6) Millal algas esimene Puunia sõda ning mis olid selle põhjuseks? - (lk 65) Vastus:Põhjuseks oli Sitsiilia.Sitsiilia oli jagatud läänepoolsete kreeka linnade ning idapoolsete kartaago tugipunktide vahel.Kampaania sõdurid hõivasid sitsiilia linna Messana, mis põhjustas kreeklastele ja kartaagolastele palju tüli, viimaks piirasid sürakuusalased nende linna ümber. Üks osa elanikses pöördus Rooma poole, teine osa kartaago poole.Messana rahutused vaibusid, ning puhkes sõda kartaago ja Rooma vahel 264 e.Kr. 7) Miks olid paljud Itaalia elanikud, kes olid Rooma võimu all, nõus liituma looma Hannibaliga?- (lk.66) Vastus: Sellepärast, et Itaalia kodaikud olid sunnitud liituma Roomaga ja nüüd avanes neil
). Sel ajal, kui Balkani
poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid
Page 3 of 12
5/3/2009 10:58:45 AM
Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma
asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias
olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton,
Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika-
poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks
ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg
(Tartessos linn
280 tuli Tarentumi kutsel Itaaliasse Epeirose kuningas Pyrrhos ja saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle. 275, pärast Pyrrhose naasmist Sitsiiliast, võitsid roomlasi teda Beneventumi lahingus ja Pyrrhos lahkus Itaaliast. 272 alistus Tarentum roomlastele. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Keskmine vabariik 264 133 Esimene Puunia sõda 264 241: Sõda algas roomlaste otsusest toetada Sitsiilias Messana linnas kindlustunud palgasõdureid (Mamertiinid) Sürakuusa ja Kartaago vastu. Sõja algul võitsid roomlased Syrakuusat ja sõlmisid selle kuninga Hieroniga liidu. Võitluseks Kartaagoga rajasid roomlased tugeva sõjalaevastiku. 260 võiduga Mylae lahingus (Sitsiilia põhjarannikul) saavutas Rooma laevastik esmakordselt ülekaalu merel. 256 roomlaste uus võit Encomuse neemel (Sitsiilia lõunarannikul). Järgnesid:
a. strateegiks valitud, süüdistas ta rahvakoosolekul vastaseid oma elu kallale kippumises ja õhutas lihtrahvast tapma rikkaid ning rüüstama nende maju (selle tagajärjel olevat tapetud 4000 inimest). Rahvas kuulutas Agathoklese täievoliliseks strateegiks (strategos autokrator), pannes sellega aluse tema ainuvalitsusele. Agathoklese valitsusaja (316 289) esimene pool möödus järjekordses suures sõjas Kartaagoga. Kreeklaste omavahelises konfliktis, kus Sürakuusa pagulased koos Messana, Gela ja Akragasega Agathoklese vastu välja astusid, liitusid kartaagolased 312. a. Sürakuusa ja Agathoklese vastastega. Kartaago laevastik ründas Sürakuusat. 310. a. jättis Agathokles Sürakuusa kaitsmise oma venna hooleks, purjetas parimate meestga Aafrikasse, põletas laevastiku, et see vastaste kätte ei langeks, ja tungis sisemaale Kartaago valdustesse. Sõda käis nüüd korraga kahel rindel: Sitsiilias oli Sürakuusa
annaabi.ee 
