3. Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 4. KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölisedOrjad Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad 5. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. See ei tähenda, et elanikkonna enamuse moodustasid linlased. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. 6. 1901. aastal leiti Hamurapi seadustetulp. Karistustel oli silm silma, hammas hamba vastu põhimõte. 7. Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest. Siingi tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega eelkõige preestrid, kelle kirjapanekutel põhineb ka meie ettekujutus toonaste inimeste uskumustest. Siingi käisid müüdid ja õpetused sageli üksteisele vastu ning
Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks. Ülem-Egiptus oli ühtsem, sest kitsast orgu oli lihtsam laevadelt kontrollida, ning sõjaliselt tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi.
ega detailset seesmist korraldust, kuna kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Sisemistes asjades säilitasid impeeriumile allutatud linnad võrdlemisi suure iseseisvuse. Nende igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis sai kuningalt ja tema asevalitsejalt korraldusi ainult olulisemate küsimuste kohta. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. Ometi määrasid just linnad, olles poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskusteks, muistse Mesopotaamia ilme. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Toonasest linnaolustikust annavad ettekujutuse arheoloogiliste kaevamiste leiud. Nende põhjal võib öelda, et tüüpilises Mesopotaamia linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg külje kõrval
Tavapäraselt koondasid Mesopotaamia riigid oma sõjaväe vastavalt konkreetsele vajadusele asevalitsejad ja ülikud-suurmaavaldajad ruttasid oma vägedega kuninga kutsel tema teenistusse. Ülikud ja nende kaaskondlased sõdisid kaarikutel, vabad talupojad ja linnaelanikud aga moodustasid jalaväe. Linnad Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. See ei tähendanud, et enamus elanikkonnast elanuks linnades. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides nii elas Mesopotaamiaski suurem osa elanikkonnast maal. Kuid just linnad olid need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Nad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Linnades paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, seal elasid paljud ülikud ja enamus käsitöölistest ning kaupmeestest. Isegi märkimisväärne osa põlluharijatest asus linnas või selle vahetus naabruses kust suundus iga päev tööle ümbruskonna põldudele.