tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed , naudinguhimulised, heatahtlikud), ektomorfsed (valvsad, erksad, intellektuaalsed, hea enesekontrolliga) ja mesomorfsed (ekstravertne ja agressiivne). Tegelikult on inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone palju. Allporti arvates määravad isiksuse kesksed (esmased) ja teisesed tunnusjooned. Allport jõudis arusaamisele, et igat inimest saab kiiresti kirjeldada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Cattell arendas välja faktoranalüüsi ja sai 16 isiksusefaktorit.
keskmiseks somatotüübi jaotuvuseks: 2,2 (endomorf) - 5,2 (mesomorf) - 2,5 (ektomorf). Kõige sagedasemaks somatotüübiks oli tasakaalustatud mesomorfid, millel järgnesid võrdselt endomesomorfid ja ektomesomorfid. Eri paadiklasside sportlaste somatotüüpide erinevusi ei täheldatud. Vähem edukatel meessõudjatel on suuremad endomorfi väärtused, võrreldes tippsõudjatega. Kergekaalu meessõudjad on ektomorfsemad ja vähem mesomorfsed, võrreldes normaalkaalu sõudjatega. Naissõudjate somatotüüpe uuriti 1976. aasta olümpiamängudel, keskmiseks somatotüübi jaotuvuseks saadi: 3,1 (endomorf) – 3,9 (mesomorf) – 2,8 (ektomorf). Enamuse naissõudjate somatotüübid olid keskmised, ilma et ükski somatotüübi komponent oleks prevaleerunud. Pndi tähele, et naissõudjad on sarnaselt meessõudjatega ektomorfsemad ja vähem mesomorfsed, võrreldes normaalkaalu sõudjatega
kurjategijaid. Keerulised majanduslikud tingimused, omavoli ja seadusetuse lokkamine mõjutavad negatiivselt nii sotsiaalset olmet kui ka inimeste psüühikat. Sheldon jagas inimesed kehakuju järgi endo-, ekto- ja mesomorfseteks. Selle teooria kohaselt on endomorfsed inimesed paksud ja kalduvad maniakaalsusse, depressiooni ja alkoholismi, ektomorfsed inimesed on peene kondi, peente lihastega ja kalduvad skisofreeniasse ning mesomorfsed inimesed on musklilise kehaehitusega ja kalduvad maniakaal-depressiivsesse psühhoosi, alkoholismi ja kuritegevusele. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on aga andnud vastuolulisi tulemusi. Näiteks teatas Hooton, et kriminaalsed on üldjuhul kühmus inimesed, Sheldoni arvates on nad aga atleetliku kehaehitused. Kaasajal usutakse rohkem teooriatesse, mis seostavad käitumist inimese kromosoomistruktuuriga.
ole alust kahelda ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes. Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: · hullud · kriminaloidsed Hullud erinesid tavainimestest füüsiliselt, samas kui kriminoloidsetel oli seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks. Sheldon: · endomorfsed paksud, maniakaalsed, depressiivsed, alkohoolikud · ektomorfsed peened, skisofreenilised · mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. 19
annaabi.ee 
