allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage m. levator veli palatini ja m. tensor veli palatini ! 9. Kõhukelme
- taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine 3-4 tugevamat tõuget ööpäevas - fekaalmasside formeerumine Serooskest - caecum + appendix veriformis + colon transversum + colon sigmoideum = intraperitoneaalselt omavad kinnistit (v.a caecum) - mesocolon transversum algab parema neeru kohalt ületab duodeenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule - colon ascendens + colon descendens = mesoperitoneaalselt - serooskesta väljasopistused appendices epiploicae täiskasvanul täidetud rasvaga PÄRASOOL RECTUM PROCTOS - 12-15 cm - algab 3. sakraallülil ja lõpeb päraku ehk anus'ega - pars pelvina väikevaagnas
sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme: Kõhukelme jagatakse kaheks: a)Seinmine kõhukelme e. parietaalne peritoneum (peritoneum parietalis) – see osa vooderdab seinu b)Sisusmine kõhukelme e. vistseraalne peritoneum (peritoneum visceralis) – see osa läheb seinast eemale, ümbritseb elundeid ja moodustab elundite kinnisteid ning rasvikuid (omentum). Enamike elundite kinnisteid nimetatakse meso- (näiteks: mesocolon sigmoideum – sigmakäärsoole kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs : Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse peritoneumiga piiratud pilude labürint kõhuõõne elundite ja seinte vahel. Normaalselt on selles ruumis vaid mõni ml seroosvedelikku! Mõnes kohas on elundite vahel väga sügavad sopised (recessus); suurim on mao taga – sel on omaette nimetus: rasvikupaun (bursa omentalis).
50 cm pikk, suundub naba kõrgusel mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule. Mao all kooldub ta taha üles, ning jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana allapoole moodustades vasema käärsoolekoolu- flexura coli sinistra (nn. põrna koold). Ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani ja on eest kaetud suurrasvikuga. Mõlemad koolud paiknevad sügaval kõhuõõne tagaseinal. Ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale kinnisti, mesocolon transversumi abil. Alanev käärsool - 30 cm pikk, pöidla jämedune, mis kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole. Kui jõuab vaagnasse, läheb ilma terava piirita üle sigamakäärsooleks. Ta on analoogiliselt üleneva käärsoolega kinnitunud kõhuõõne tagaseinale. Sigmasool on S-tähe kujuline sooleosa, mis paikneb vasakul pool allkõhus, läheb 2-3 ristluulüli vahekohal üle pärasooleks. Omab sigmakäärsoole kinnistit. 3. Pärasool See on u
annaabi.ee 
