Uurimistöö eesmärgiks oli uurida mesindust mõjutavaid tegureid, kuid kuna mesinduse teema on väga lai, siis otsustasin piirduda otseselt mesinikke, meesaaki ja mesilasi mõjutavate teguritega. Selleks, et tööeesmärk täita, tuli liigitada tegurid kolme valdkonda: 1. mesinikuga seotud tegurid; 2. meesaaki mõjutavad tegurid; 3. mesilastega seotud tegurid. Uurimisülesanneteks on saada ülevaade kõikidest käsitletavatest teguritest ja uurida lähemalt nende mõju mesindusele. Materjali saamiseks küsitlesin mesinikest sugulasi ja hankisin materjali Internetist ning raamatukogu mesindusteemalistest raamatutest. Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse otseselt mesinikega seotuid tegureid, teises peatükis meesaagikuse tegureid ja kolmandas mesilaste elu mõjutavaid tegureid. Kõige mahukam neist on viimane peatükk. See koosneb peatükkidest, mis räägivad mesilaste haigustest ja kahjuritest. 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID
............................... 5 Kokkuvõtte............................................................................................................................. 6 Viited...................................................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Rahvamajandses on mesindusele omistatud suur tähtsus ja roll. Mesilased ei tooda mitte mett, vaha ja taruvaiku, vaid nad aitavad tunduvalt suurendada põllumajanduskultuuride seemne- ja viljasaake tolmeldamise läbi. Järjest enam on hakatud kasutama mesindussaadusi: toiduainetena, ravimina ja toormaterjalina mitmetes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed mesitarud. Mesitarude kogumit aga nimetatakse mesilaks. Antud referaadi eesmärgiks olekski tutvustada, kuidas rajada endale mesila. Foto 1
jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE keskendumine ühele kitsamale põllumajandusharule, nt. piimakarjakasvatusele, mesindusele vms. Lühemalt põllumajandusliku tootmise vormid: 1) Segatalu talu, kus oma tarbeks kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi. Toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele. 2) Spetsialiseeritud suurtalu kujuneb segatalust, kui need spetsialiseeruvad või liituvad Iseloomulikud Euroopale, Põhja-Ameerikale 7
procyonoides). Need liigid on levinud üle kogu Eesti ning koos rebase ja metsseaga on nad ainukesed liigid, keda lubatakse küttida aastaringselt. Ulukikahjustused Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) tekitatud kahjud kompenseerib riik. Kuna kõiki kolme liiki tohib regulaarselt küttida, on kahjustuste hulk suhteliselt väike. Suurem osa kahjustustest on hundi tekitatud kahjustused lambakasvatusele ja karu kahjustused mesindusele. Teiste ulukimetajate, nagu põdra, metssea, metskitse ja kopra (Castor fiber), kahjustusi riigi poolt ei kompenseerita ning sellised juhtumid peaksid olema teoreetiliselt lahendatavad jahimeeste ja maaomanike omavahelisel kokkuleppel. See siiski praktikas pahatihti ei toimi, mistõttu on probleemi lahendamiseks alustatud seadusandluse muutmist, et täpsustada osapoolte vastutusala.
annaabi.ee 
