saavuta täielikku tugevust kuni kesksuveni ja võivad põhjustada mõningaid mitterahuldavaid tingimusi mesinikule, sest kevadeti on maa-aladel palju voolavat nektarit. Euroopa mesilased Euroopa mesilased, tuntud ka kui Saksa tumemesilased on olnud olemas alates koloonia ajast. On rohkearvuliselt ristandeid, mis on pärit Euroopa mesilastest. Paljud on madala sülemlemistungiga ja mõned ristandid on õrnad/vagurad. Euroopa mesilaste rass on väga tarukaitsev sissetungijate eest ja mesilasemal ning töömesilastel on kõrgem eluiga, võrreldes teiste rasside mesilastega. Itaalia mesilased Itaalia mesilased pärinevad Itaaliast. Nad on suurepärased toidu hankimises ja nad kasvavad jõudsalt soojas kliimas. Neil on madalam sülemlemistung kui teistel lääne mesilastel. Itaalia mesilased toodavad tarus, oma kärgedes valgeid meemütse. Itaalia töömesilased on äärmiselt laitmatud tehes kindlaks, et taru on samuti puhas. See rass mesilasi toodab paremaid meekärgi
ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida. Puudused: ei saa rajada plaanilist mesilasperede paljundamist; toodang langeb; suur aja kulu sülemi püüdmisel ja kätte saamisel; kahju lahkunud perede arvel; segab tõuaretustööd ja raskendab mesilasema vanuse kindlaks tegemist. Sülemlemistungi tekkimise põhjused: hooldajaid on rohkem, kui neid keda toita. mesilasemal ei ole ruumi munemiseks ehitajatel puudub ehitamisvõimalus puudub korje liigne õietolmukorje vana ema Sülemi väljalend: Esisülem (vana emaga) väljub ilusa ilmaga kella 10…15 vahel. Sülem väljub 1…3 päeva peale esimese emakupu kaanetamist tarus. Mesilased sagivad taru ees õhus edasi – tagasi ja neid väljub tarust massiliselt. Taru lendab tühjaks 4 minutiga. Mesilasema väljub viimaste hulgas
Neid peresid tuleb enamasti lisaks sööta. jääda poole tunni sisse. Leseperedega tuleb alustada ca 40 päeva enne esimeste emade koorumist. Lesed saavad suguküpseks 2 nädalat pärast koorumist. 14. KUPUALGETESSE MUNEMISE MEETOD • Inkubaator on seade, milles on loodud vajalikud tingimused ema- (NICOT’ ISOLAATOR) kuppude lõpuni arenemiseks ja koorumiseks. • Paarumispere on mesilaspere, milles paarumata mesilasemal lastak- Nicot’ isolaatori kasutamine se paaruda. Selleks võib olla 200 ml mesilasi mahutav paarumistaruke Eestis on levinud kaht tüüpi isolaatorid, Nicot ja Jenter. Mõlemad on suh- kuni suure tootmispereni välja. teliselt sarnase kasutamisega. Nicot koosneb isolaatorist, 110-st kupualgest ning kahest kaanest, millest üks on emalahutusvõrega
vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Uks lesk produtseerib keskmiselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupaeval parast koorumist. Lesed saavad sugukupseks 12.-14. elupaeval. Kui mesilasema hukkub, vaheneb pere arvukus ja korjevoime, toolistel hakkavad uhe kuu parast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vaaremadeks. Mesilasemal ja toomesilastel on nii keha-kui sugurakkudes diploidne kromosoomistik (2n = 32). Leskedel (st sigimisvoimelistel isastel) on nii keha-kui sugurakkudes haploidne kromosoomistik (n = 16). Mesilastel ja ka sipelgatel sugukromosoomid puuduvad. Nendel on geneetiline lookus xlookus, ehk x-geen, mis kindlustab soo maaramise enne partenogeneesi. Sellel geenil on hulgaliselt alleele (12 -25). Emastel, st emal ja toomesilasel on 2 sooalleeli ja nad on nende suhtes heterosugootsed (xaxb)
Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Üks lesk produtseerib kesk- miselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupäeval pärast koorumist. Lesed saavad suguküpseks 12.-14. elupäeval. Kui mesilasema hukkub, väheneb pere arvukus ja korjevõime, töölistel hakkavad ühe kuu pärast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vääremadeks. 19 Mesilasemal ja töömesilastel on nii keha- kui sugurakkudes diploidne kromosoomistik (2n=32). Leskedel (st sigimisvõimelistel isastel) on nii keha- kui sugurakkudes haploidne kromosoomistik (n =16). Mesilastel ja ka sipelgatel sugukromosoomid puuduvad. Nendel on geneetiline lookus - x-lookus, ehk x-geen, mis kindlustab soo määramise tükk aega enne partenogeneesi. Sellel geenil on hulgaliselt alleele (12...25).
annaabi.ee 
