õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega
kuigi soovitatav on paigutada see ida-kagusuunda. (Arro et al., 1997) 3. Mee tootmine ja mesindusinventar, -tarvikud Kui mesilastele on loodud piisavalt soodne keskkond, õhkkond ja kõik vastab stantarditele, siis ei jää mesinikul muud üle, kui hakata tootma mett, et toota mett on vaja ka vastavat mesindusinventari ja tarvikuid.. 3.1 Mesilaspere võtmine Kui mesilastele on loodud soodne õhkkond, tarud ja mesilad on vastavalt määrustele. Tuleks algajal mesinikul muretseda endale vähemalt 2-3 peret. Juhul, kui mõne pere puhul tekib kahtlus ema olemasolul, võib teisest perest võtta avashaudmega kärje., kus leidub mune ja vaklu ning panna see kahtlusalusesse tarru. (Arro et al., 1997) Kui mesilaspere hakatakse ostma, siis tuleks eelnevalt teada pere elujõulisust: pere tugevust, ema olemasolu (lahtine haue), mesilaste hulk ja söödakogus kõik see võetakse arvesse pere hinna määramisel
reljeefiga maakohad, kus esineb künkaid, orge ja nõlvu. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi. [1] Mida lähemal mesila meetaimedele asub, seda rohkem ja väiksema lennuaja kuluga koguvad mesilased mett. Seda tuleb meeles pidada mesila ja selle osakondade rajamisel ja eriti mesilasperede transportimisel meetaimede massiivile. [1] Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. [1] Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa- ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on
mesilastaudide (ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas, nosematoos jm) levimise puhul. VTA kontrollib regulaarselt mesindusega turustamise eesmärgil tegutsevaid mesilaid. Oma tarbeks mesilasperede pidajaid kontrollitakse, kui on põhjust kahtlustada mesilastaudi levikut. Kümme käsku taimekaitsevahendi kasutajale® (Saaremaa Meetootjate Ühing) · Tutvu mesilate registriga ja tee kindlaks, millised mesilad jäävad sinu põldudest, mida sa plaanid taimekaitsevahendiga töödelda, kahe kilomeetri raadiusesse. · Otsi kontakti mesila omanikuga ja lepi temaga kokku taimekaitsevahendi kasutamisest teavitamise viis kas telefonitsi, suuliselt või muul viisil. · Võta varuteavitamise kontaktandmed juhuks, kui kokkulepitud andmete alusel teavitamine mingil põhjusel ei toimi. · Teavita mesinikku mesilastele atraktiivsemate põllukultuuride (raps jm)
annaabi.ee 
