elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas; disipliin ja rivisamm pärinesid temalt; arendas välja Preisi bürokraatia; lemmikväljend oli mitte targutada
1635*alamaadel viidi riigiteenistusse*tühistati hugenottide õigused valitsusaja isel.jooned: *kahe peaga monarhia*kujuneb välja absolutism*Pr sõjaline võimsus tugevnes*pr osavõtt 30 a sõjast *kultuuriline tõus Louis XIV:(valitses 1643-1715) Tegelik võim Mazarini käes(1643-1661) ümberkorraldused:*absolutism tugevneb *tugevnev interdantide võim *Versaille ehitamine, õukonna sinna toomine *pannakse alus õukonnakultuurile valitsusaja isel. jooned: *absolutismi kõrgaeg *merkantelistlik maj poliitika *sõdade ajastu *Pr diplomaatia õitseaeg *Pr-Euroopa mandri juhtuv riik Louis XV (1715-1774) tegelik võim Philippe käes *maksude tõus*kasvavad õukonnakulud isel jooned:*naistesajand* pärast meid tulgu v veeuputus*finantspankrotid LouisXVI (1774- 1792) tegelik võim J.Turgoti käes *maksude tõstmine *teravilja kaubandus lastakse vabaks, see toob kaasa leivapuuduse *absolutismi lõpp kardinal Richelieu- kõrvaldas
vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse
ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg. Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import. Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse. Mis on nn Washington Consensus põhise innovatsioonipoliitika põhisisu? Poliitikate kogum. Suunatud konkurentsile, et selle kaudu edendada konkurentsi ning arendada innovatsiooni. Eelkõige suunatud majandusliku stabiilsuse tagamisele
parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg. 15 Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import. Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse. Mis on nn Washington Consensus põhise innovatsioonipoliitika põhisisu? Poliitikate kogum. Suunatud konkurentsile, et selle kaudu edendada konkurentsi ning arendada innovatsiooni. Eelkõige suunatud majandusliku stabiilsuse tagamisele. Tagada
1870 a paiku oli kõige parema standardiga maa austraalia, SB, madalmaad, usa, prm. Saksamaa oli tõusnud 67 %ni madalmaade elustandardist. 1913. a endiselt austraalia, seejärel USA, SB, madalmaad. Saksamaa tõusis samuti paremale järjele, oli samal tasemel PRMga. USAs, Argentiinas ja Mehhikos kasvas elatustase kiiresti. euroopas 19. saj alguses keskmine mees 1.52 m pikk. 20 saj alguses 1.68 6/5/2009 MAJANDUS ja KAUBANDUS Varauusajal oli euroopas ülekaalus merkantelistlik majanduspoliitika. Ameeriklane A. Hamilton oli esimene rahandusminister. Ta pidas 1791. a kõne kongressile mafufaktuuride kohta. Tööstust tuleb soodustada tariifidega, mis on eriti oluline noorte riikide puhul. Tööstus tuleb kaitsta väliskonkurentide eest. Need seisukohad võttis üle sakslane F. List, kes ideoloogilistelt vaadetelt oli rahvuslik liberalist, kuid suhtus piiramatu kaubanduse põhimõtetesse liberaalselt. Leidis, et mingil
annaabi.ee 
