Täpsemalt see puudutab karjandus- ja põllundussõnu volga ja permi perioodi sõnavaras. Mitmed sõnad paistavad viitavat sellele, et juba soome-permi ja soome-volga keeleühtsuse ajal tunti mõnel määral viljakasvatust ja karjapidamist. See seisukoht on omakorda vastuolus tänapäeva arheoloogide seisukohaga. PaulAriste on arvanud, et osa volga ja permi keeltega ühisest Põllundussõnavarast on tulnud läänemeresoome keelde hiljem, merjalaste vahendusel. Seega võib pidada neid põllumajanduslike sõnu volga ja permi laenudeks, mis tulid varasesse läänemeresoome algkeelde pärast läänemeresoome balti kontaktide algust.(Rätsep 2002:52) Sellega oleme esimese põhiprobleemi üle vaadanud ning toonud välja soomeugrilise sõnavara ulatuse ja kujunemise nõrkkohad. 2.2 Teine põhiprobleem Teine ulatuslik probleem on, et läänemeresoomelisi tüvesid on eesti keeles palju võrreldes vanemate sõnarühmadega
perioodi ja kokkupuuteid balti hõimudega. See seisukoht on aga vastuolus tänapäeva arheoloogide seisukohtadega. Arheoloogid on nimelt veendunud, et meie esivanemad õppisid tundma põlluharimist ja karjakasvatust alles kokkupuutel balti hõimudega, ehk varase läänemeresoome algkeele ajal. P. Ariste on näiteks esitanud arvamuse, et osa volga ja permi keeltega ühisest põllundussõnavarast on tulnud läänemeresoome keelde hiljem, merjalaste 4 vahendusel. Seega parim seletus nendele sõnadele on pidada neid volga laenudeks, mis tulid varasesse läänemeresoome algkeelde pärast läänemeresoome balti kontaktide algust. Suureks probleemiks on ka eesti keele sõnavara vanemate kihtide ajaloos on läänemeresoomelise sõnavara päritolu. Läänemeresoome sõnavaraks peetakse eesti keeles neid sõnatüvesid, millel on vasted enamikus läänemeresoome keeltes, kuid puuduvad
sajandi keskel. Novgorodi linn koosneb kolmest kokkukasvanud asulast. Novgorod jõe äärne ala, piisavalt niiske, palkidest tänavasillad, hoonete vaiasid, peale uued. Puit ideaalselt säilinud, kultuurikiht 7 meetrini ulatuv. Nende põhjal hea dendrokronoloogiline skaala. Sofia pool (lääne) ja Kuba pool (ida) Novgorodis. Kreml Sofia poole, Jaroslav Targa ajal Sofia katedraal ehitati. Novgorodi linn jagunes kolmeks viiendikuks, maksualune ala jagunes viieks viiendikuks. Merevski merjalaste viiendik äkki pärast Nerevski. Slavenskija seal sloveenlased? Ljudin tsuude pakutud. Zagorodskij linnatagune viiendik. Plotniskij puuseppade viiendik. Üks Sofia pool, teine Kuba pool, seal Jaroslavi õu tähtsaim. Kui jõel tulekahju, siis võis tuld kummalegi poole Novgorodi viia. Sofia katedraali juurest sild üle jõe teise linna ossa. Kuba pool turg ja välismaalaste kaubahoovid. Läänes esimene gooti kaubahoov, seal domineerisid Visby kaupmehed
tp (alamrahvad). Hiljem tähendab mõiste vaba e riigitalupoegi. ori (võla tõttu sündinud) sõjavang /ori Sotsiaalsete vahekordade kohta annab meile infot Vene õigus- aja jooksul kuj õiguslike tekstide kogu. Kokkupanemine 11.saj Jaroslav Targa ajal. ( ) Põhiliselt kriminaalkaristused, peamine karistus- meheraha (rahatrahv). Raskuspunkti liikumine Kiievist Vladimirisse. Alguses Kiievi häll ei kadunud kuskile vaid uus keskus lisaks. 12.saj merjalaste piirkodn, mis hakkab slaavistuma- tekivad linnad (Vladimir, Moskva, Jaroslavl..). Üleminek läänemeresoome keelelt slaavi keelele ajapikku. Just Vladimiri valitseja hakkab ennast nimetama Vladimiri suurvürstiks. Juri Dolgoruki ( võimas vürst, kelle käsi ulatus kaugele (nt. tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada
annaabi.ee 
