Kilu ja räimevaru oli madalseisus 2004. aastal, pärast seda on räimevaru suurenenud, kiluvaru aga endiselt väike. Ka tursavaru oli eelmise kümnendi esimesel poolel madalseisus, kuid 2007. aastal Euroopa Liidu kalandusnõukogu poolt vastu võetud pikaajaline Läänemere tursavarude majandamise kava on andnud häid tulemusi. Lõhevarud on jätkuvalt väikesed. Eestis on üheks enampüütavaks kalaliigiks lest, mille varud Läänemeres on head. Viimastel aastatel on rannikumeres paranenud meritindi, ahvena ja haugi varu. (Keskkonnaministeerium) Kliimamuutused Kalavarude olukord sõltub olulisel määral mereökosüsteemide seisundist, mis on mõjutatud kliimamuutuste poolt. Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema
hinnangul ei majandata ahvenavaru kõige ratsionaalsemalt. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Kahju teeb siin kohal alamõõdulise kala väljapüüdmine kaaspüügina. Meritindi saagi järsu languse põhjuseks kahel viimasel aastal on olnud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused. Rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest
kihtidesse. Õitsengud on silmaga nähtavad vaid heledaveelistes järvedes. Üldjuhul ei kaasne teiste vetikarühmade vohamisega vee värvuse muutusi, sest rakkude hulk ei suurene enamasti sellise tasemeni kui näiteks sinivetikate puhul. Kevadel võib ette tulla räni- ja koldvetikate vohanguid. Nende suurt arvukust võib hinnata hoopis iseloomuliku lõhna järgi. Märgadel kätel võib tunda iseloomulikku meritindi lõhna. Need vetikad pole toksilised, nendega ei kaasne olulist ohtu. Suvel võivad veeõitsenguid põhjustada ka vaguviburvetikad. Erinevalt nende liigikaaslastest meredes ja ookeanides pole magevee õitsengud toksilised. Viimaste aastate seireandmete põhjal võib öelda, et paljude Eesti järvede seisund on võrreldes kolmekümne aasta taguse ajaga paranenud. Siiski annavad vanad vead aeg-ajalt tunda, mille üks
liigiepiteet (liigitäiend). Epiteet kirjutatakse väikese algustähega ja võib olla kas nimisõna nimetavas, nimisõna omastavas (kui näitab kuuluvust või päritolu) või omadussõna nimetavas käändes (kui näitab omadust või päritolu). Teaduslike nimede loomisel või ümberseadmisel tuleb veidi ladina grammatikat tunda. Nad peavad olema vormilt ladinapärased. Alamliigi puhul lisandub ka tolle epiteet, nimi saab kolmeosaliseks. Näiteks peipsi tint (meritindi alamliik) on Osmerus eperlanus spirinchus. Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 13. Liigi teadusliku nime kuju koos alamperekonna nimetamisega. Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 14. Liigiepiteedi moodustamise põhireeglid.
teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Lesta arvukus sõltub peamiselt soolase vee sissevoolust Läänemerre ning saagi tõusu võib loota 2-3 aasta pärast peale keskmisest suurema soolase vee sissevoolu Läänemerre. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Kahju teeb siin kohal alamõõdulise kala väljapüüdmine kaaspüügina. Meritindi saagi järsu languse põhjuseks kahel viimasel aastal on olnud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused. Tuulehaug tuleb meie rannikumerre kudema Atlandi ookeanist. Teda püütakse peamiselt Eesti Läänerannikul suhteliselt lühikese perioodi vältel ning seega ei ole võimalik saagi kõikumise põhjuseid täpsemalt hinnata. Meie rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude
taastoota. Peamiste töönduslike kalaliikide majandamisel lähtutakse kalavarude olukorrast, kuid mõne liigi puhul hinnatakse senist varude kasutamist ebaratsionaalseks. :) Tursa saagikus on suurenenud. : Kilu ja räime väljapüüki on viimastel aastatel kärbitud, et tagada kalavarude stabiilne seisund. :( Nii ahvena kui ka Pärnu lahe kohavaru majandamist hinnatakse ebaratsionaalseks. :( Meritindi saaki on vähendanud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (lk 21) 78 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030: · säilitada hoolimata töönduspüügi survest kalavarude suutlikkus end looduslikult taastoota. Tulenevalt kalavarude olukorrast püütakse Peipsi järvel enim ahvenat, koha ja latikat,
annaabi.ee 
