Neid jäälaamasid toidavad liustikud, mis sisaldavad endas tuhandete aastate vanust jääd. Jää murdub ja merre jäävad ujuma 200m kõrgused jäämäed, mis on lamedapinnalised jääplaadid 90% jääb vee alla. Maad ümbritseb ajujää vöö, mis kasvab põhja poole 4km päevas. See on paar meetrit paks ja talve lõpuks 3 korda suurem kui Austraalia. Tõusu ja mõõnaga ajujää tõuseb ja vajub ajades merepõhja mudasse sügavaid vagusi. Meriteod jt. limused liiguvad sügisel sügavamasse vette, et laiakslitsumisest pääseda ja roomavad kevadel madalikele tagasi. Antarktika meriteod elavad üle 100a. Antarktikas elab rohkem kui 40 liiki linde, kuid vähesed neist pesitsevad Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit. Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal. Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele
........................8 Sissejuhatus: Kalandus on üks olulisemaid kauplemise, impordi-ekspordi sektoreid Eesti majanduses. Suurema osa kauplemisest moodustavad jahutatud koha-, ahvenafilee Euroopa liikmesriikidesse ja ekspordist sortimendirikkalikud kalakonservid, preservid ning suitsutatud kalandustooted Venemaale ja Ukrainasse. Kalatoodete all mõistetakse kõiki merevee- või mageveeloomi (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), mida peetakse kas looduslikes või tehistingimustes, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted. Kõik kalakäitlemisettevõtted, mis töötlevad, pakendavad, ladustavad kalatooteid, peavad olema enne käitlemise alustamist Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Kalakäitlemisettevõtetel tuleb käitlemisel juhinduda Toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta ning
Mereannid Eestis neid väga ei sööda. Homaarid-merevähid: tavaliselt süüakse kalakahvli ja noaga. Onolema ska spets vähinuga- see on auguga ( et saaks avada koibasid ), tangid. Laual peaks olema näpupesukauss ja salfakad. Spets nõu kuhu vista ülejäägid(sõrad, kestad jne ) salfakas lubatakse siduda lõuaalla. Vähki võib süüa sõrmedega, kui väga tahad võid lutsutada sõrmi. Vähikeedu vett juuakse puljongitassist kõrvale. Austrid-meriteod: ei tooda kinnist austrit, alati avatud. Olemas spets austrikahvel mis on taldrikust paremal noa kõrval. Tuuakse jäävaagnas, üldjuhul pakutakse kolmest tosinani. Auster peab elama, mitte olema surnud, kontrollimiseks tilgutatakse sidrunimahla peale. Kui liigutab siis on elus. Juurde pakutakse saia, vahuveini, shampat. Teod- serveeritakse väiksematel vastuvõttudel. Määritakse küüslauguvõiga kokku ja küpsetatakse. Toekarpe ei ole viisakas
Pole kudesid ega elundeid. Nad ei liigu toidu saamiseks, vaid vesi liigub läbi tema. Pole närvisüsteemi. Käsna hoiab püsti sisetoes (kõvadest räni – ja lubiainest) okistest ja elastsetest sarvainekiududest võrgustik. Osad on ka pehme kehaga, nt pesukäsnad. Nad on looduses tähtsad biofiltrid, sest nad puhastavad vett, pakuvad teistele organismidele varju (väikesed vähid). Nad pole ka väga ise teistele toiduks, nt vaid mõned meriteod, kalad ja merikilpkonnad söövad neid. Osad on ka mürgised. Mõned käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis, nt noored krabid võtavad käsnad oma seljale, et neid ei söödaks ning käsn saab krabilt ülejäänud toidupalakese.Käsnad on sümbioosis vetikatega, sest vetikas varustab käsna toidu ja hapnikuga, käsnad puhastavad aga keskkonda, kus vetikatel on hea elada.Inimene kasutab pesuks pesukäsna või ka meditsiinis. Näited: pesukäsn, järvekäsn 4
annaabi.ee 
