Need vetikad annavad korallioksakestele kollakaspruuni värvuse. Vetikatest sõltuvad kivikorallilised on võimelised elama vaid nii sügavas vees, millest päikesevalgus läbi tungib. Varju juhtudes need korallid surevad. Vetikad toodavad ka korallide lubitoese tugevdamiseks vajalikku ainet. Meriroosilised Meriroosiliste liikumisvõimalused on äärmiselt piiratud ning kogu elu jooksul on nad liikumatult kinnitunud kas merepõhja, koralli või kalju külge. 1 Meriroosiliste keha alaosas paiknev tald eritab kleepuvat ainet nn tsementi, mis võimaldab meriroosidel ka merehoovuste või tõusu ja mõõna meelevallale vaatamata kaljudele püsima jääda.
kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad
kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". · Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 millimeetrit ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine: · Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud,
seepärast tuleb erakvähil enda kaitseks midagi veel ette võtta. Teokoja pinnale võib kinnituda meriroos (mõningad erakvähiliigid otsivad selle koguni ise üles ning kinnitavad ta oma kojale), kelle kombitsad on varustatud kõrverakkudega ning on seetõttu mürgised. Seega kujuneb meriroosi ja vähi vahel vastastikune kasulik kooselu, milles roos kaitseb vähki vaenlase eest ning vähk jätab roosile oma toidujäänused. Suurus Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad
80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84. Enamus meriroosilisi on läbimõõduga kuni a) 10 mm ; b) 10 cm -ÕIGE c) 25 cm ; d) 50 cm . 85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE 86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale . 87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused . 88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE 89. Kivikorallilised elavad enamasti a) üksikult ; b) kolooniatena ÕIGE 90. Kivikoralliliste üksikud loomad on varjul vallrahud e. RiffiDE .sees. 91
80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84. Enamus meriroosilisi on läbimõõduga kuni a) 10 mm ; b) 10 cm -ÕIGE c) 25 cm ; d) 50 cm . 85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE 86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale . 87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused . 88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE 89. Kivikorallilised elavad enamasti a) üksikult ; b) kolooniatena ÕIGE 90. Kivikoralliliste üksikud loomad on varjul vallrahud e. RiffiDE .sees. 91
annaabi.ee 
