Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja. MERIPURAD (OPHIUROIDEA) Välimus. Kotikujulised, arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil ei ole. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk. Suuri lubiplaate naha all pole. Liikumine. Meripurad on väheliikuvad loomad, mõni liik võib aastaid toituda samas paigas. Meripurade jalakesed on nõrgad. Nad liiguvad lihaste ja nahanäsakeste abil. Toitumine. Meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvatest orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevad harulised kombitsad. Nendega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva. Meripuradel on hästi ruumikas sooltoru
mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Kõrverakkudega surmab ta oma saagi. Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad. Täppsilmad on tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist. Meduus ei pea oma saagile jahti, vaid meelitab toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, kes langevad röövlooma saagiks. Meripura Meripuradel aga pole okkaid erinevalt merisiilikust või meritähest. Kotikukujulised, tihti arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil pole. Välimuselt meenutavad nad kurki. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk, suuri lubiplaate naha all pole. Jalakesed on neil nõrgad, nad liiguvad ka lihaste ja nahanäsakeste abil. meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvast orgaanilisest ainest.
okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda. Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda. Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa. Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik (ussjas) või kurki (näiteks inglise keeles neid näiteks nimetataksegi merekurkideks) meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja ja ka plankton. Mõningaid meripurade liike kasutavad inimesed toiduks, näiteks jaapani trepange (Stichopus japonicus). Lühidalt öeldes Üldtunnused: · elupaigaks vesi · liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil
kuulmine-kuulmiselund tagakeha, hingamiselundid-trahheed. Tähtsus-tolmeldamine, toiduks paljudele suurematele loomadele, lagundajad, mesi, vaha, värvained. OKASNAHKSED Nende hulka kuuluvad: merisiilikud, meritähed, meripurad. Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. Tähtsus- toiduahelas, inimesele mõned toiduks. 5. PROTISTID 1.) Vetikad-hulkrakne vetikas: fotosünteesib kogu talluses, organeid pole, kinnituvad haardkette abil,
annaabi.ee 
