Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3
nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu. 1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga 1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier)
jäetigi sellele sammule reageerimata, näidates, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, et Saksamaad mitte ärritada. Minu arvates, juba see esimene järeleandmine andis Hitlerile kinnitust lääneriikide nõrkusest. Saksamaale siiski ei piisanud ainult maaväest, vaja oli ka mereväge. Rahulepingu üheks tingimuseks oli aga ka, et sõjasüüdlasena ei tohi Saksamaa omada mereväge. 1935. aasta juunis sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa mereväelepingu, millega sai Saksamaa õiguse luua laevastiku, mis moodustas 1/3 inglise mereväest. See oli jällegi üks näide sellest, kuidas lääneriigid lihtsalt lasid Hitleril dikteerida järjest suurenevaid nõudmisi. Lääneriigid ilma vastupanuta täitsid need, lootes lihtsalt heale õnnele ja sellele, et Hitler valmistub sõjaks NSVL vastu, mitte ei taha sõtta astuda teiste Euroopa riikidega. Hitleril oli aga kavas vallutuspoliitika ja kättemaks rahulepingu tingimuste eest
1927. a sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. a Eesti NSVL kaubaleping, 1932. a mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu natsliku Saksamaa ja stalinliku NSVL vahele. Saksamaas nähti jõudu, mis oleks suuteline NSVL ohjeldama. 1938. a algul muutud olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudsid inimohvreid. 1938. a detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus.
aastal Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. Kaubandussuhteid püüdis Moskva kasutada Balti riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku atmosfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu - natsliku Saksmaa ja stalinliku Nõukogude Liidu - vahele. Eesti pidi poliitikas arvestama mõlema poolega. Balti riikidele hakati üha tungivamalt peale suruma sõjalist liitu, et saada seal sõjaväebaase. 1938. aasta algul muutus olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudis inimohvreid
annaabi.ee 
