11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Baltlased olid väga töökad ning tänu selele oli neil ka palju vürsti losse.
Page 11 Kõige raskem merevaigutükk kaalub 3kg Seal on ka haruldane merevaigutükk, mille sees on sisaliku fossiil. 13. sajandini korjati merevaiku rannakallastelt. Hiljem õpiti merevaiku merepõhjast võrkudega otsima. Page 12 Merevaigutee Esimene kuni kolmas sajand käis Rooma Impeeriumiga suur merevaiguvahetus, mis pani aluse nn Merevaiguteele. Merevaigul oli Kreekas ja Rooma Impeeriumis suur väärtus, seda nimetati Põhjamaade kullaks. Page 13 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 14 Lõpp Page 15
Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Välk on suuejooneline näide looduslikust elektrilahendusest. Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna.
püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000- 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime
Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000-20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime
Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab "särtsu"
ka siseveekogude ääres Eestis. Kammkeraamika kultuuri leviala Läänemere alal. Kammkeraamika kultuur võis kujuneda Laadoga järve ääres, kuid see pole täpselt teada. Kammkeraamika levikuala on küllaltki suur. Kammkeraamika kultuurile on väga iseloomulik tulekivist valmistatud tööriistad. Merevaikehteid kammkeraamika kultuuri muististelt. Vanasti kinnitati neid rõivastele või peakatetele. Läti ja Leedu uskumustest on merevaigul veel tähtsam ja olulisem roll, kurja tõrjumine. Merevaiku on kasutatud ka arstimisel. Ripatseid kammkeraamika kultuuri muististelt – leiame Eesti alal ka inimeste peakujutised või inimnäo kujutised. Need on otsevaates. Karula kirikumüüridel neoliitiline joonis. 15. sajandil ehitatud kirik. Tegemist võiks olla kahe inimkujutisega. Karjala Äänisjärve (Onega) kaljujoonised – inimesed ja loomad.
On leitud loomakujukesi sarvest, luust ja merevaigust. On ka inimkujukesi (näo kujutised). Kujukesi on palju välja tulnud asulatest ja leitud matusekohtadest. Luustikke on mõnikümmend. Erilised inimesed maeti asulasse nt šamaanid või pealikud. Šamaan oli tark, ravitseja, iseloomulik küttide ja kalastajate ühiskonnas. Ripatseid pandi rohkem riiete ja peakatte külge. Merevaigust üritati teha korralikke ehteid, ka nööpe ja helmeid. Merevaigul oli eriline tähendus. Eesti folklooris on merevaigu tähendus kaotsi läinud, Lätis ja Leedus on see palju olulisem. Kolmas neoliitiline kultuur Läänemere ääres oli nöörkeraamika kultuut, mis haaras enda alla suure osa Euroopa. Algselt nimetati seda ka sõjakirveste kultuuriks, sest tehti ilusaid lihvitud kirvaid. Nimetatakse ka venekirveks. Savinõusid kaunistati nöörivajutustega. Enne põletamist seoti nõule nöör ümber ja siis põletati ära
annaabi.ee 
