Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele, kus ta viibis Paldiskit külastades. Paldiski meresadama projekt ei saanud Peeter I ajal valmis ja kuigi Katariina II üritas sadamaehitust jätkata, ei õnnestunud see siiski. Kadrioru loss Peeter I ostis 1714.aastal maalapi, mis oli tuntuks saanud Kadrioruna. Ta otsustas lossi ja pargi rajada alles 1718.aasta suvel. Kadrioru lossi valmimist Peeter I ei jõudnud ise näha. Ta ööbis vaid 1721. aastal lossi tiibhoones.
veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2
Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina. Peale talvitumist kavatses Hudson reisi jätkata, kuid kaptenit, tema poega ja seitse ustavat meeskonnaliiget pandi paati ja jäeti saatuse hooleks. Rohkem ei nähtud neid kunagi. Põhja-Ameerikas asuvad Hudsoni laht, Hudsoni vain ja Hudsoni jõgi on nime saanud selle olulise meresõitja järgi. 12. Willem Barents sündis umbes 1550 ja suri 20
Intermodaalveo peamine logistiline kontsept- sioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse kon-
annaabi.ee 
