rasvhapetele. Hüdrogeenitud rasvad tõstavad vere kolesteroolitaset ning see omakorda võib viia südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeni. Eriti suur on transrasvhapete mõju siis, kui nende kogus toidus katab üle 1% päevasest toiduenergiast ehk 2000 kcal puhul rohkem kui 3 grammi. Kuna meie toidus on polüküllastumata rasvhapetest ülekaalus Ω-6 rasvhapped, siis tuleks suurendada rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis sisalduvate Ω-3 rasvhapete tarbimist. Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal peaks olema 1:1, kuid on meie toidus umbes 20:1. Ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib aga suurendada näiteks aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma, ekseemide ja äkksurma tõenäosust. Margariini valmistatakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest rasvadest. Piimarasva maksimaalne lubatud sisaldus margariinis on 3%. Rasvasisaldus:
CAS nr. (7439-92-1) Plii on kohustuslikuks (mandatory) ohtlikuks aineks, mille määramine ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames. Eestis on plii ja selle ühendid kantud ohtlike ainete esimesse nimekirja /7/ Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes on plii piirnormiks 4 1,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 10,0 mg kg -1. Pliid esineb kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus, nagu orgaaniliste kütuste põletamisel, kaevandamisel ja tööstuses. Looduses esineb pliid lubjakivis ja galeniidis (PbS). Plii võib olla lahustuvana ioonidena või mittelahustuvana sulfiidina, karbonaadina või sulfaadina. Ekspositsioon tekib õhu, toidu ja vee kaudu. Pliid on põhjavees harva. Joogivette satub plii pliid sisaldavate veetorude kaudu; Kuna plii on
Sellise vahekorra saamiseks peaks lipiididest umbes 2/3 olema taimne rasv. Toitumisalased uuringud on näidanud, et enim tarbitakse ω-6 rasvhappeid(~ 20 korda rohkem kui ω- 3- rasvhappeid) ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib suurendada mitmete haiguste riski kasvu (aterosklerootilisele südamehaigused, osteoporoosid, astma, äkksurm, ekseemid)Tuleks jälgida, et nende omavaheline suhe tarbitavas toidus oleks ~ 1:1 .ω-3 rasvhappeid on rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis, põldtuderi ehk camelina õlis Taimseid rasvu iseloomustab vähene küllastunud ja kõrge küllastumata rasvhapete sisaldus (tabel 4.4). Erandiks on kookosrasv, mis sisaldab küllalt palju küllastunud rasvhappeid (eriti laurhapet) ja vähe linoolhapet. Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina
Raud hapniku ülekanne organismis; esineb organismis valku sisaldavad kompleksis; täisk ööp vajadus 10..18 mg; esmased rauaallikad: maks, liha, veretooted; rauarikkad ka munad, kalatooted; taimsetest enim marjades. Tsink vajalik hormoon insuliini toimeks, B-rühma v imendumiseks jne; täisk ööp vajadus 7...15 mg; allikateks loomsed toiduained: liha, maks, juust jne, taimsetes on teda vähe. Seleen aitab säilitada kudede elastsust, aeglustab vananemist; leidub enim meresaadustes, lihas, munades jne. Vee vajadus ja tasakaal organismis. Üks levinumaid ühendeid maakeral, kuulub iga organismi koostisesse. Vesi on toidu oluline komponent, organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult. Inimkeha massist moodustab vesi 2/3. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Põhilised veedepood on lihased, nahk, veri. Mida rohkem on organismis rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi esineb organismis vabal v seotud kujul
annaabi.ee 
