tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla. Tallinna sümbolina tuntud väravatornis asub praegu Eesti Meremuuseum, kus saab tutvuda Eesti laevandust, merendust ja kalandust tutvustava väljapanekuga. Muuseum tutvustab Eestit kui ajaloolist mereriiki. Neljale korrusele on välja pandud kõikvõimalikke teemakohaseid esemeid: vanaaegne sukeldumis- ja kalapüügivarustus, erinevaid merepõhjast leitud esemeid, merekaarte jmt. Maist septembrini lubatakse külastajaid muuseumi katusele nautima vaadet merele ja vanalinnale. Avatud on ka jäätisekohvik. 5. Referaadi kokkuvõte Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid vaatamisväärsusi teada, mis on Eesti pealinnas. Sisukord 1. Tiitel leht..............................................
tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja tantsupeod ning muud suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on auga välja teeninud tiitli ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011". Eesti on väike ja tubli riik. Kes on juba korra siin käinud, tuleb ikka ja jälle heameelega tagasi, et taasavastada seda pisikest mereriiki. b) Soomlasele: Eestlased ja soomlased on end teineteise maal viibides alati koduselt tundnud. Ju tuleneb see meie sarnasest kultuurist, keelest ja loomusest, harjumusest hoida kokku nii heas kui halvas ning üksteist alati toetada (nagu ajalugu on näidanud). Soome turistide osakaal Eestis on 52% ning üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse, mis näitab soomlaste suurt huvi oma naaberriigi vastu. Oleme selle üle õnnelikud ning jätkame ka iga-aastast osalemist Helsingi
Alates 1698 Augusti juures Dresdenid oli nende staap, valitsusvõimukeskus Liit saab paika 1700 jaanaris rootsi seisab väga keerulise olukorra ees, nende kõiki valdusi rünnatakse, (riiat, saksamaad) vaenlased võetakse ette ükshaaval, sellises üpriski keerulises oliukorras saavutatakse edu põhjasõja käik taani sunnitakse sõjast välja augustis 1700 taani kõrvaldatakse võrdlemisi ruttu kaks mereriiki inglismaa ja holland ja rootsi pommitavad koppenhaagenit läänemerel võivad ootamatud tormid tulla taani alistamise järel rootsi viib oma väed liivimaale narva lahing novembris 1700 rootsi väed võidavad väga suuri vene vägesid kõik oma vara peavad jätma narvasse rootsi muuseumis veel näha nende lippe ja trumme jne mis venelastelt ära võeti
luterlane ja yritas katoliiklust maha suruda.Koolireformiga kaotas katol.koolid.Saksastamine.1872 keelati Jesuiitide tegevus ja aeti välja.Maiseadused- *kõik vaimulikud peavad olema SKSmaal vähemalt 3a. õppind.*kõik katol. vaimulikud peavad tegema exami.*Usuvabadus*Riiklik abielu.Katoliku usu populaarsus tõusis ja asi nurjus,vaid riiklik abielu jäi.Bismarck võitles sotsialistide vastu.võltsatendaadid.1888.friederich III, suri suht kohe,ja tuli Wilhelm II.Ta oli harimatu.tahtis SKS mereriiki teha.Bismarckile ei meeldind,yritas survet avaldada,lasti lahti 1890.Uus oli Caprivi.Alandas kaitsetolle,lyhem tööpäev.1894 Caprivi vallandati.C von Hohenlohe.tõstis kaitsetolle.riigipäevahoone ehitati valmis.Kaubanduskoodeks.Välispoliitika:SKS otsis liitlasi.Tehti kolmikliit-A.U ja SKS 1879 ning ITL 1882.Bismarck ei tahtnud kolooniaid vallutada,siiski tegi seda. (togo,kamerun,uus-guinea)skslased olid head strateegid,aga halvad kolonisaatorid- palju ylestõuse.UUs kantsler Bülow
sajandist, seda nii külmade talvede kui suviste põudade näol. See põhjustas metsade järjest intensiivsemat hävitamist ning põldude, karja- ja heinamaade laiendamist. Peale kütte ja ehituspuidu ülestöötamise laastas metsi rauasulatus. Alles 1735. a. läks korda rauamaagi sulatamine kivisöe koksiga. Seni tehti seda eranditult puusöega. Söepõletamise mastaapsust iseloomustab näiteks fakt, et 1674. a. kavatses Inglismaa valitsus Briti saartel rauasulatuse keelata, kuna seda mereriiki ähvardas laevaehituseks vajaliku puidu lõppemine. Pinnase erosioon haritavatel maadel ja mulla sooldumine kunstlikult niisutatavatel maadel olid tuntud juba 2 - 3 aastatuhandet tagasi. Need nähtused said mõnede muistsete tsivilisatsioonide hääbumise põhjuseks. Suurte geograafiliste avastuste ajastul algas taimeja loomaliikide introduktsioon ühtedest geograafilistest regioonidest teistesse. Osalt sihipärane,
annaabi.ee 
