Riigipiir on kaitstud ka piiripunktide vahelisel alal piirivalvurid valvavad, et piiril ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Maapiiril patrullitakse jalgsi või sõidukil, merepiiril kasutatakse piirivalve ujuv- ja lennuvahendeid. Merealadel on põhiline valvemeetod ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus mereseirekeskustes. Lisaks piiri kaitsmisele osalevad piirivalvurid merereostuste avastamisel, otsingu- ja päästetöödel (nt kalurite päästmisel lagunevalt jäält). Piirivalvuri töö on huvitav ja palju suhtlemist nõudev. Vahelduseks esineb ka rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse või terroristliku olukorraga). Piirivalvuritel on sõjaväeline aukraad (nt piirivalvuril seersandi, vanempiirivalvuri vanemseersandi auaste). Millised on töötingimused?
säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis Ottawa 1978. a
Norra täidab oma Kyoto protokolli raames võetud kohustust piirata ajavahemikus 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni tasemeni, mis ei ületa üht protsenti üle 1990. aasta taseme. Samuti on ka ohtlike kemikaalide kasutamine viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: · Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koventsioon · Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt · Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral · Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest · Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest · Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis · Ottawa 1978. a
-Maksu- ja Tolliameti pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk). -Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuste avastamine ja koristamine. Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. -Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. -Päästeametkontrollibkemikaaliseadusenõuetetäitmistja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Samuti teevad päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid. -Tarbijakaitseamet teeb vastavalt oma pädevusele järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava
annaabi.ee 
