aastast ka Eesti NSV Ajakirjanike Liitu. 1979. aastast oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. Juriidilises osakonnas töötas Kornel asejuhatajana. 5. Arvustus räägib pikalt sellest, kuidas raamat ei ole kutsuv. Pealkiri on segadusse ajav, puudub sisuregister, kujundus on halb (v.a värviline foto tagakaane lahtivolditaval osal) ja raamatul ei ole sisukirjeldust. Adams kohati kurdab, et millegi kohta on liiga väge infot (Tallinna Mererajoon, Rahvarinde ajalugu jne) ja teisalt kiidab, et Kornel on kirjutanud mõningaid asju põhjalikult ja selgelt (Eesti Kongressi materjalid, üliõpilaste ehitusmalevas toimunu). Kornel on oma raamatus Käbinist hästi kirjutanud (v.a see, et oli vene tähestiku poolt), aga Adams kirjeldab Käbinit kui kommunisti. (Adams, 2012) Minu arust on arvustuse üldine toon kritiseeriv. Välja on toodud ka positiivseid ja hästi tehtud asju, aga ka kriitikat on palju
Haldusjaotuse sovetiseerimine. 1945 likvideeriti Petseri maakond. 1646 loodi Hiiu maakond. 1949 loodi Jõhvi maakond 1949 loodi Jõgeva maakond. Initsiatiiv ei tulnud Moskvast, oli toonase ENSV juhtkonna huvi ümberkorraldusi teha. Näitab ka seda, et juhtidel ei olnud suurt huvi põhjalikult olemasolevat haldusjaotust muuta. 1945. a märts liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevikud Tallinnaga. 1945 mais loodi linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 – Kalinini – Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev. Külanõukogude loomine:
rohkem hääli kui USA, kuid vastu võeti ainult Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Haldusjaotuse sovetiseerimine: Esimesel nõukogude aastal 1940-1941. Tuleb terve nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine. NSVL uue kommunistliku reziimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond, Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel. Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August-
muutused maakondlikus jaotuses. Piiriõgvenduste tulemustena likvideeruva Petseri maakond, see vormistatakse 1945. aastal. Järgmine muudatus leiab aset 1946. aastal?, kui loodi Hiiu maakond ja 1949. aastal Tartu maakonna põhjal moodustati Jõgeva maakond ja samal ajal loodi juurde ka Jõhvi maakond. Toimus ka TLN adminsitratiivpiiride muutumine - märtsis 1945 liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevid. Tallinn jagati 1945 mais linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 - Kalinini rajoon - Mihhail Kalinini järgi - kuni 46. aastani NSV Liidu võimuladvikus, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tal oli eestlasest naine) ja Nõmme. Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus
annaabi.ee 
