Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mereorganismidele" - 5 õppematerjali

Uurimus – Ariel Color
4
docx

Uurimus – Ariel Color

fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades. Fosfonaadid ­ Kasutatakse veepehmendamiseks ja on loodussäästlikud. Tõhustavad pesuainete toimet, suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel tagasi kangale sadeneda. Polükarboksülaadid ­ Ei ole vabalt biolagunevad. Neil on väike mürgine efekt mereorganismidele ja inimestele. Seep ­ Puhastav toime Zeoliidid ­ Kangapehmendaja, ei ole ohtlik. Zeoliit võib põhjustada halva lõhna probleeme pesumasinates, kuna heitvee sete võib kuhjuda ja koguda baktereid. Ensüümid ­ Peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. Eemaldavad rasked plekid ning on kergesti lagunevad. Lõhnaained ­ Paljud lõhnaained on nafta baasil valmistatud. Võivad põhjustada vähki, kaasasündinud hälbeid, kesknärvisüsteemi

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
MEREANNID
32
pptx

MEREANNID

MEREANNID Kaia Teder K112 Mereannid Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda inimene tarvitab toiduks. Kõige tähtsamad mereannid on kalad ja veeselgrootud. Liike Krabid Austrid Rannakarbid Vähid Kaheksajalg Krevetid Jms Austrid Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat.

Toit → Kokk
8 allalaadimist
Hüdrosfäär - KONSPEKT
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

- ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage) - lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur - parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett - sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt - kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul,

Geograafia → Geograafia
315 allalaadimist
Ehitusmaterjalid
24
pptx

Ehitusmaterjalid

Euroopa lambavill ei ole tavaliselt pärit intensiivsest lambakasvatusest. Kui lambavill imporditakse Uus-Meremaalt või Austraaliast, tuleb arvesse võtta transpordi mõju keskkonnale ning intensiivsemat lambakasvatust nendes riikides. Lambavillast tooted võivad sisaldada lisandeid, nt boraate ja sünteetilisi tugikiudusid. Kaitsevahenditega töötlemata vill on kerge saak koidele. Lambavilla koikindlaks muutmisel on vaja insektitsiide ­ tavaliselt sulkofurooni, mis on mereorganismidele mürgine. Inimestele need lisandid ohtlikud ei ole. Lambavillsoojustus on ökoloogiline materjal ja lisaks väga heade tuletõkkeomadustega. Siiski on seda vaja kaitsta koiliblikate eest ja rakendada tuleb lisameetmeid soojustuskihi tuule- ja õhutihedaks muutmiseks, et hoida koivastsed soojustusest eemal. Kanepi- ja linakiud Kanepi- ja linakiusoojustuse toorainet, kanepit ja lina, on võimalik kasvatada peaaegu igas Euroopa piirkonnas. Ehkki kaasajal ei ole

Ehitus → Ehitusmaterjalid
12 allalaadimist
Läänemere üldiseloomustus
8
doc

Läänemere üldiseloomustus

· Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2, · koos Kattegatiga 420 000 km2. Igal juhul on nii Skagerakk kui ka Kattegat üleminekualad Läänemerest Atlandi ookeani. Paljud mereorganismidele on Darssi künnis (Kattegati ja Skagerakki vahel) piiriks, millest ida pool neid ei esine. Läänemere osad on: Põhjalaht ehk Botnia lath, Soome laht, Liivi ehk Riia laht (Väinameri), Läänemere keskosa, Läänemere lõunaosa, Kategatt ja Skagerakk. Läänemere valgala: Joonis 1.Läänemere valgala 2250000 km2 85 000000 el 9+5 riiki Läänemeri on madal ­ keskmine sügavus 55 m, sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud

Merendus → Mereteadus
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun