Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavus laevahuku paigas 70-80 meetrit Visiir tõsteti 1994. aastal pinnale ja viidi Soome Hankosse. 1999.aastal Rootsi meremuuseumile. 2002. aastal Rootsi mereväebaasi Mälestusmärgid Tallinnas Paksu Margareeta juures Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel Pärnus jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal Saaremaal Ninase pangal Võrus Katariina kiriku juures Stockholmid Vasa muuseumi lähedal Tallinnas Saaremaal Pärnus Aitähh kuulamast !
Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustuse hoidmiseks ning kavas on sisustada paar töökohta esmaste analüüside teostamiseks, mis aitaks paremini korraldada kalandus- ja merebioloogiaalaseid välitöid. Samuti peab ülikool äärmiselt oluliseks head juurdepääsu merele. Kinnitame, et ülikool ei sea ühtki takistust ülikooli kasutusse antud territooriumi ajutisse kasutusse andmiseks eelkõige kohalikule vallale ja meremuuseumile laagrite ja vabaõhtuürituste korraldamiseks ning läbiviimiseks ajal, mil Tartu Ülikool ise kinnistut ei kasuta. Ülikool on ajutisteks territooriumi kasutamiseks igati valmis eelnevalt kokku leppima ja kohaliku valla elu edendamiseks vastavad tingimused võimaldama. Lugupidamisega (allkiri) Alar Karis Rektor, professor ________________________________________________________________________________ University of Tartu tel +372 737 6110 www.ut.ee
02.195428.09.1994) ja AvoPiht(1954-28.09.1994)Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal. 989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad. Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi 9 meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi. Sügavus on laevahuku paigas 7080 m. Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. [3] KOKKUVÕTE
Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957.a. Gorkis eksperimentaal - ja õppelaevana, kandis nimetähiseid ??? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11
Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957.a. Gorkis eksperimentaal - ja õppelaevana, kandis nimetähiseid ??? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11
sadamakapten. Ta ütles vaid seda, et kuju viidi viimastel päevadel sadamast ära ning selle sinna toonud mees olevat praegu haiglaravil. Mehe nime ta ei teadvat. Nädala alguses Dirhamis kuju vaatamas käinud puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et kohalike inimeste seas levis jutt, et keegi on leidjale kuju eest pakkunud 15 000 eurot. “Aga see võib ka lihtsalt külajutt olla,” ütles Schönberg. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et isegi, kui meremuuseumile pakutaks kuju sellise hinna eest müüa, siis niisugust raha muuseumil poleks. Ta märkis, et sellest oleks kahju, kui käilakuju läheks kaduma. Helistasin meremuuseumi teadurile Vello Mässile ,uurimaks mis on sellest loost edasi saanud ja sain lühidalt järgmise vastuse: 1.Tegemist ei ole admiral Nelsonit kujutatud käilakujuga,käilakujuks on meremehe ,madruse kuju. 2.Käilakuju leiti Soome majandustsooni (mitte territoriaal) vetest 3
annaabi.ee 
