aastal Laevaehituse departemangu üldsessiooni liikmeks ja direktori asetäitjaks. Wrangell loobus teenistusest pealinnas 1849. aastal ning siirdus Eestimaale, kus ta asus elama abikaasa kaudu 1840. aastal päritud Roela mõisa Virumaal. Pärast abikaasa surma 1854. aastal tehti talle ettepanek teenistusse tagasi pöörduda. Wrangell võttis ettepaneku vastu. Järgnes kolmeaastane mereväeteenistus erinevatel ametikohtadel (Hüdrograafia departemangu direktor, mereminister, mere kriminaalkoodeksi läbivaatamise komitee president, mereministeeriumi Õpetatud Komitee president, Balti laevastiku tüürimeeste korpuse inspektor). Mereministri ametis omistati Wrangellile kindral adjutandi ning admirali auastmed. 1857. aastast alates oli Wrangell Vene Riiginõukogu ja Ministrite Komitee liige. Mereministriks saamise aastal 1855 omandas Wrangell ühtlasi parunitiitli. Aastatel 185759 parandas Wrangell tervist Berliinis ja Wiesbadenis. Lõplikult erru
ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla kirjutama ka mereminister Birjuzovi. Leping sõlmiti, ilma et sellest oleks teadnud peaminister ning välisminister. Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august). Balkani sõjad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust
kokkulepe, mis tähendanuks Venemaa prantslaste liidust vabastamist - Venemaa tahtis enne kokkuleppe sõlmimist näha liidulepingut ning pärast selle nägemist tahtis Nikolai II seda näidata Prantsusmaale - Teist korda kohtusid Saksa ja Vene keiser ühel laeval, kus saklased veensid Nikolaid alla kirjutama lepingule, kuid selleks oli veel ministri allkirja vaja. Sellele kirjutas alla mereminister, teadmata, kuhu ta alla kirjutab. - Peterburi jõudes veendi tsaar ümber, et Prantsusmaa peab ka sellest liidust teadma ning tsaar nõustus - Saksmaale oli see halb, sest venelastele oli liit prantslastega tähtsam ja siis sõlmiti ka rahuleping Jaapaniga ja Saksamaad polnud vaja - Saksamaa otsustas takistada Prantsusmaa tahet allutada Maroko endale ning Saksa keiser esines avaliku
võitjatena välja ja sõda suudetaks üle elada. Churchill uskus, et kui inimesed tahaksid nad suudaksid selle peatada. Samas on kõigis probleemides süüdi rahva lühinägelikkus ja suutmatus alustatu lõpule viia. Ta oli mees, kes oli valmis kasutama toorest jõudu, kui nii suudaks trotsida türanniat ja vältida või pehmendada hävingut. Churchilli ametikohad Churchill oli väga paljudel ministri ametikohtadel. Ta oli nii kaubandus-, sise- sõjavarustus kui ka mereminister. Sõjavarustusministrina oli Churchill see, kes pani aluse Inglismaal tankide tootmisele. Ta võitles alati aktiivselt nii Saksa natsionaalsotsialismi kui ka Venemaal toimuva kommunismi vastu. Nemad olid tema arvates Inglismaale ja kõikidele teistele demokraatiat pooldavatele riikidele kõige ohustatumad vaenlased. Churchill`i välispoliitilised põhimõtted Tema kolmeks peamiseks põhimõtteks olid:vastu tuleb seista südivale ülemvõimule ja
annaabi.ee 
