asemel oli selle koha peal kus oli olnud tolle võõra pea täielik tühjus. Selle peale, kui Ipingis saadi teada lahkus ta sealt üsna pea, võttes endale peagi kaasosali - seks Mr. Thomas Marveli, kes külasteb veel korra enne lahkumist Ipingit, et lahkuda töölt ja võtta nähtamatule vajalikud 3 märkmikku ja veel mõne asja. Nii nad suundusidki koos Port Stowe´isse, kus Marvel jäi kõnelema ühe meremehega ning siis nähtamatu eest põgeneda üritas. Ta jõudis ka Burdocki, kus nähtamatu ta jälle üles leidis. Burdockis aga käisid juba jutud, et nähtamatu on sinna poole teel ning seal olid inimesed juba selleks valmistunud ka, et ta sinna jõuab õige pea. Kui Marvel Burdocki jõudis läks ta "Lõbusasse Kriketimängijasse", kust ta abi palus, sest nähtamatu järgnes talle. Nähtamatu põgenes mäele Dr. Kempi juurde varju. Peagi selgus, et nähtamatu nimi on Griffin ning, et Dr.
15 saj- vallutati Pürenee ps türklaste käest tagasi. 1488 a- Henrique Meresõitja organiseeritud reis ,kus meremehed jõudsid sellel aastal Aafrika lõuna tippu. 1498 a- jõuti Vasco da Gama juhtimisel piki Aafrika rannikut Indiasse 1492 a- Christoph Kolumbus jõudis Hispaaniast Kanaari saartele 1519 a- Fernao de Magalhaes asus Hispaaniast 5 laevaga teele otsima lääne poolt Indiasse mereteed 1522.a- jõudis üks Fernao de Magalhaesi laev 18 kurnatud meremehega tagasi Hispaaniasse 1. Nad tahtsid avastada mereteid Indiasse ja avastada uusi kohti. Taheti leida vürtse. Idamaid kujutati ette väga rikastena, Euroopas oli puudus väärismetallidest. 2.Indias leidus vürtse 3. Sellepärast, et Portugal ja Hispaania asuvad selleks kõige soodsamal kohal. 4. Nimi anti sellepärast, et ta organiseeris piki Lõuna-Aafrika rannikut merereise lõunasse. 5.Et leida meretee Indiasse 6
Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Ametlikult oli rahvusvahelises SISU brigaadis 58 eestlast , kuid tegelik arv oli mitu korda suurem . 10.detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil Eesti laevad sõitsid veel oma lipu all , hukkus sõjategevuses Põhja-,Lääne-ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva (kokku 30.000 BRT ) koos 100 meremehega . 13 laeva (15.000 BRT ) kaaperdati . 45.000 BRT tähendas veerandi laevaruumi kaotust . Kui Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast ( 40 % meie sõjaeelsest kaubalaevaruumist ) . Need laevad rekvireeriti Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides . Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest , neist 200 laevaohvitseridena . Vähesel
Elu lõpuni uskus ta, et oli jõudnud Aasiasse. Ameerika põliselanikke hakkas ta kutsuma indiaanlasteks (India elanikkude järgi). · Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud manner on tegelikult Ameerika. Tema nime järgi hakatigi kutsuma uut mandrit Ameerikaks. · Aasatl 1519 asus teele Fernão de Magalhães, lootuses leida tee lääne poolt ümber maakera Indiasse. Tema andis nime Vaiksele ookeanile. 1522. aastal jõudis üks laevadest kõigest 18 kurnatud meremehega koju tagasi. Seeeest oli neil rikkalik vürtsilaadung. 36) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed Uute piirkondade avastamisega sai alguse Eurooplaste kolonisatsioon Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Tordesillase leping sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel paavsti vahendusel. Idapoolsed alad kuulusid Portugalile ja Hispaaniale kuulusid läänepoolsed alad. Inkadele ja asteekidele mõjus see kõige rängemalt. Nende kõrgkultuur hävitati konkistadooride poolt
inimest. Umbes 2000–2200 inimest mõrvati Eestis, ülejäänud viidi Venemaale. Neile lisandub umbes 10,000 inimest, kes viidi ära küüditamise käigus 14. juunil 1941. Teine maailmasõda Sõda puudutas Eestit otseselt alates 1939 lõpust (Talvesõda). Eestist siirdus Soome ka vabatahtlikke. 1940 juulini sõitsid Eesti laevad oma lipu all, sõjategevuses hukkus Põhja-, Lääne- ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva u 100 meremehega. 13 laeva kaaperdati. Kokku hukkus või kaaperdati 1/4 Eesti Vabariigi laevaruumist. Pärast anneksiooni keeldus 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast (40% sõjaeelsest kaubalaevaruumist). Need rekvireeriti Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides. Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest, neist 200 laevaohvitseridena. Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes
annaabi.ee 
