Pärast Kreeka Pärsia sõdu jäi osa Kreeka poliseid mis olid Väike Aasia läänerannikul ikka veel pärsia võimu alla. Selleks et vabastada neid poliseid moodustasid Egeuse mere äärsed polised liidu. Polised pidid panema liidu nimel välja sõjalaevu või annetama raha rahakassasse. Rahakassa asus Delose saarel. Kõige rohkem laevu oli Ateenlastel ja teised polised pidasid Ateenast kõige tugevamaks nende seast ja seega said Ateenlased liidu juhiks. Ajajooksul tugevnes Ateena võim mereliidus. Suur osa liitlastest ei andnud enam liidu jaoks laevui vaid annetasid raha. Selle raha eest arendasid Ateenlased enda laevastikku. Ka rahakassa toodi Ateenasse. Perikles oli kõrgelt haritud ja suursugust päritolu. Oma kõnedega suutis ta rahva peaaegu iga kord nõusse saada. Rahvas usaldas periklest. Periklest valiti strateegiks koguni 15 aastat järjest. Perikles suurendas riigi võimsust. Periklese aeg oli Ateena hiilgeperiood. Perikles lasi oma eluajal rajada
Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek arhee kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas. Oli ühine liikmekassa, kuhu maksti liikmemaksu (kõigil ühe suurune). Raha kulutamine otsustati koos. Liikmekassa oli pikka aega Delose saarel. 470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad. 454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel
kolleegium, nende käes välispol. ja rahanduse juhtimine. Demokr. asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti liisuheitmisega. Püsisid ka aeropaag ja arhondid, kuid nende osa väike. Ateena kodanike privileegid tingivad suure tungi Ateena kodakondsusele. Perikles kehtestab seaduse, mille kohaselt kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud. Perikles taotles Ateena hegemoonia laiendamist väljaspool Balkani-Kreekat ja kõigepealt Ateena mereliidus. Ateena suurriigipoliitika oma liitlaste suhtes viis selleni, et Deelose sümmahhia muutus Ateena arheeks, linnade sõjalis-pol. liiduks Ateena ülemvõimu all, kus liitlased olid tegelikult Ateena alamateks. Ateena hakkas ise määrama forose suurust vastavalt iga linna jõukusele. Teine viis, kuidas Ateena tugevdas oma võimu liitlaslinnade üle, oli nende kohtuõiguste piiramine. Oma võimu kindlustamiseks asutasid ateenlased liitlaste maadele kleruuhiaid
enamvähem sõjaeelse olukorra, fikseerides ühtlasi jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Rahu Pärsia ja Peloponnesose liiduga tõi kaasa demokraatliku Ateena hiilgeaja. Ateena valitses kindlalt oma liitlaste üle. Liidukasse oli toodud Deloselt Ateena akropolile ja ateenlased kasutasid selle vahendeid oma äranägemise järgi. Liitlaste sisepoliitikasse ateenlased eriti ei sekkunud, kuid nõudsid siiski tähtsamate kohtuasjade lahendamist Aeena kohtutes. Kogu mereliidus kehtis Ateena raha ja kaalu- ja mõõdusüsteem. Peale selle rajasid ateenlased mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid kleruuhiaid (kleros jaosmaa; kleruuhia on seega jaosmaa-asula). Enamus liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ja piirdusid vähem kuluka forose-maksmisega. See tähendas aga ateenlastele võimalust tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas edendas mereliidu ühtne raha-ja kaalusüsteem
annaabi.ee 
