kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda summutati relvadega. Sellega tõusis vaeste kodanike osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik. Aristokraatidel polnud siis eesõigusi ning seadusesilma ees
ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks. Parthenoni tempel. Vana Kreeka kaart. Peloponnesose sõda. V sajandil eKr olid tugevaimad linnriigid Kreekas Ateena ja Sparta. Pärast Kreeka Pärsia sõdu muutusid jad üksteise suhtes vaenulikuks. Terve Kreeka jagunes kaheks osaks. Üks osa oli Ateena mereliiduga ja teine osa Sparta Peloponnesose liiduga. Kuna nad olid vaenulikud üksteise suhtes alustasid nad sõda. See sõda mõllas aastatel 431 404 eKr. Kuna Sparta jalavägi oli tugevaim Kreekas ei julgenud Ateenlased nendega välilahingut pidada vaid varjusid oma müüride vahele. Igal aastal rüüstasid spartalased Ateenlaste külasid ja põlde. Aga Ateenlasd olid tugevamad merel ja rüüstasid samuti igal aastal Sparta ja tema liitlaste rannikuid. Kuna spartat
470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad. 454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel rohkem tulu, sundis Ateena mereliiduga liituma ka neid linnriike, kel polnud kunagi laevu olnudki. Oli palju ülestõuse, kuid Ateena surus kõik väga veriselt maha. Ateena kolonistid elasid kohalike linnriikide kulul ja sõdurite kaitse all. Lõpuks kuulus mereliitu 300 linnriiki ja u 50. polnud merega isegi mingit seost. Ateena oli Egeuse mere võimsaim linn. Kreeka-Pärsia sõjad. 2 perioodi: 1.aeg, kui Pärsia vägesid juhtis Dareios I (500- 486) 2.järgmiste valitsejate periood (Xerxes)
orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orje olid barbarid, kuigi aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. Kreeklaste poliitilises elus iseloomustas antud perioodi suhteline stabiilsus. Türanniatest ja sisevõitlustest on andmeid vähe. Riikidevahelistes suhetes tõusid selgelt esile kaks suurvõimu: Peloponnesose liit eesotsas Spartaga ja Ateena talle alluva mereliiduga. Kui pärslaste väljatõrjumisel olid Sparta ja Ateena tegutsenud liitlastena, siis nüüd kujunes kahe leeri vahel pingeline vastasseis. Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda. Sparta jaoks järgnesid pärslaste väljatõrjumisele rasked ajad. Nende ülemjuhataja Pausanias läks Väike-Aasia kreeklastega tülli, nii et viimased palusid ateenlasi laevastiku
annaabi.ee 
