Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid"
Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) püsimine (proosa) närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui
vabadusliikumine, omaenese armastus ja kaasalöömisrõõm selles ajataustas. Maailma tajutakse suures inimlikus ühtekuuluuses , luuakse laiahaarelisi seoseid ajastuste mineviku, oleviku ja tuleviku ahel. Luuletuskogu kui tervik kasvab avaraks, pateetiliseks Arengu deklaratsiooniks, Aja voolamise kui arengu ning edeneva tunnetuse hõlmavaks ühtsuseks. ,,Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis ,,Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avastusretked olid 60 - ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Kross näeb üksikutki inimelu eeskätt ,,maailma avastamisena", tunnetuse teena Kolumbuse kombel üle sinise mere, kus igaüks tee on jõukohased avastused ,,mõtte või südame tarvis", ohtudest ja takistustest hoolimata. Arengu eesmärki näeb luuletaja elu sisukuses, elu kvaliteedis. Tunnetuse ähvardaat paradoksi käsitletakse lihtsustava
Kõige magusam on muidugi kaasalöömine selles ajastus. Maailm tundub olevat kui üks suur pere, kus kõik hoiavad kokku ning kus on omavahel seotud minevik, olevik ja tulevik. Luulekogu annab endast märku avarusega ning edenemise ühtsusega. Luulekogu ideeline tuum on kokku võetud raamatu viimases poeemis ,,Maailma avastamine". See räägib sõidust tundmatusse, uude, põnevasse kohta. Kuuekümnendatel olid avastusretked ja mereleminek üks eesti luule põhimotiive. Kross käsitleb viimast luuletust ,,Kivist viiulites" ka kui inimese hinge avastamisena, kus igaüks teeb eneses ise suured avastused mõistuse või südame jaoks hoolimata ohtudest ja keeldudest. Kross näeb arengu eesmärki elu sisukuses ning selle kvaliteedis. Tunnete keerukusi käsitleb luuletaja äärmise lihtsuse ja positiivsusega: rahvaste omavaheline hea läbisaamine, koloniaalmaade ärkamine ja nii edasi. Poeemi
Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha. Siiralt kirjutatud luuletused, kõrgustesse püriv. Liikumine, mereleminek on sulaaja tüüpiline motiiv, kus minnakse avastama uusi maailmu. Ka teises kogus ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) ennustatakse suuri algusi ja teekonnamotiiv. Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks)
annaabi.ee 
