teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole, kasvõi lihtsalt meelt lahutama. Alles, 2016. aastal oli merekultuuriaasta, iga suvi korraldatakse mitmel pool merepäevi ning isegi vabariigi president ülistab halle laineid. Rääkides merekultuuri tulevikust kardan ma, et seoses aina arenenuma ja juba peaaegu inimese moodi mõtleva tehnika pealetulekuga, võib kardetavasti mitte liiga kauges tulevikus näha vähem neid nii öelda ’päris’ merekultuuri edasikandjaid – vanu, särava pilgu ja parkunud nahaga merekarusid, kes on kogu oma elu soolast õhku hinganud ja merel leiba teeninud. Kindlasti jäävad alles lõbusõitjad, sportlased ja muuseumid, mis mingis ulatuses jutte ja kombeid järgmistele põlvedele pärandavad, kuid
Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada. Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest tänapäevani. Iga sündmuse kohta, mis Läänemerel toimus, leidus mitmeid detailseid eksponaate ja kirjeldusi. Uurides ekspositsiooni, saab väita, et eestlaste merekultuur on tihtipeale olnud mõjutatud meie naaberriikide ja rahvaste poolt, kuna Läänemeri ning selle kallas on olnud läbi aegade heaks strateegiliseks positsiooniks. Sain teada, et Eesti merekultuur on oma alguse saanud 18. sajandil, kui Eesti läks põhjasõja
seotud laevaehituse, meresõidu ja sadamate rajamisega. Väheviljakas maa ei suutnud juba 19.ndal sajandil rahvast ära toita. Kuna meri on peaaegu ukse all, siis õpiti juba väiksena selgeks paadisõit. Paadist algas kõik ehitamistraditsioone anti edasi põlvest põlve. Suur tähtsus oli laevaehitusel nii mõisnikulaevad kui talupoegade laevad. Ka praegu on Hiiumaal rohkem laevu kui Tallinnas. Meremehed on teatavasti aegade jooksul kujunenud merekultuuri kandjateks sadamast sadamasse. (Bruno Pao) 3.Emmaste valla sümboolika 3.1 Vapp Emmaste vapp: Sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, mille kohal paremale suunduv kahemastiline purjelaev. Mõlemad on hõbedased. Vapi kujundamisel on silmas peetud järgmist: mereäärne vald, Soela väin. Samas on ka paljud Emmaste mehed on olnud seotud meresõidu ja laevaehitusega. 3.2 Lipp Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon
MUHUMAA JA SAAREMAA VÄIKELAEVADE ETTEVÕTTED Autor: Sander Laht VLE-14 AJALUGU • Saaremaa sümboleiks peetakse kindlasti paati ja laeva, siinse merekultuuri olulisimaid nähtusi. Saare paadi- ja laevaehitustraditsioonid on sajandeid vanad. 1985. aastal leiti Väikese väina kaldal asuva keskaegse Maasilinna ordulossi lähistelt 1550. aasta paiku ehitatud veesõiduki vrakk. Vanimat eestlaste laevaehituskunsti näidist eksponeeritakse huvilistele Orissaare lähedal Illiku laiul. SAAREMAA LAEVAEHITUS ETTEVÕTTED • Baltic Workboats • AS Saare Paat • OÜ Vätta Puit • OÜ Kasse Paadid • Alunaut • Luksusjaht AS
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8
logistikaklastri ettevõtetega. 2013.a. on ühistegevusega saavutatud mitmeid häid tulemusi. Liidu Arengukavas seatakse peamiseks eesmärgiks koostöö edendamist riigiasutustega ja ettevõtlusorganisatsioonidega. Eesti Sadamate Liidu missioon on edendada Eesti merendust piirist-piirini ja hoida Eesti merd. Eesti Sadamate Liidu visioon on olla avatud ja usaldusväärne mittetulunduslik organisatsioon, mille ülesandeks on organiseerida Eesti sadamate koostööd ja seeläbi hoida merekultuuri mainet heal tasemel ning parandada Eesti merenduspoliitikat. Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad Eesti on mereriik ning randumispaigad on olnud ja on edaspidigi olulised kohad nii piirkonna kui riigi arengu seisukohalt. Randumispaiga mõiste hõlmab endas neid kohti rannikul, mida kasutatakse või on kasutatud randumiseks. Randumispaik moodustab alati terviku oma ümbruskonnaga ehk sadamate areng mõjutab. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti merendus läbinud olulisi muutusi
annaabi.ee 
