merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elupaikade hävinemine Kalavarude liigne väljapüüdmine
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu
keskkonnamõjut. Uus merenduspoliitika keskendub kõige sektorite, mis on huvitatud merenduses, koostööl. Koordineeritud merenduspoliitika on väga kasulik keskkonnale, kuna toob endaga säästava ressurside kasutamist. Rootsi valitsuse merendussektori arengu visioon eeldab majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalse kasvu, ning tugineb kolmel küsimustel nagu tasakaalustatud merekeskkond, konkurentsivõimeline merendussektor ja atraktiivsed ranniku alad. 2 Mis puudutab merenduspoliitikat, Rootsi peamised prioriteedid on keskonnaalased, majanduslikud ja ühiskondlikud. Keskkonnaalane eesmärk on kaitsta rannikut ja merd. Majanduslik eesmärk on kasutada mere- ja rannikuressursse parimal võimalikul viisil, näiteks parandada merendussektori ja rannikutegevuse konkurentsivõimet; soodustada mere- ja
seatud eesmärgid peaks kaitsma kalavarusid vähenemise eest ja kindlustama tulevastele põlvedele merealade soodsa keskkonnaseisundi. 7 Kasutatud kirjandus Keskkonnaministeerium, Kalavarud Läänemeres, kättesaadav aadressil http://www.envir.ee/629 Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010, Mere elurikkus on ohus, kättesaadav aadressil http://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/artiklid/merekeskkond Euroopa komisjon, Teabeleht Ökosüsteemil põhinev lähenemisviis kalandusele, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/publications/cfp_factsheets/ecosystem_approach_ et.pdf Euroopa liidu teataja, 2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta, kättesaadav aadressil http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:264:0020:0031:ET:PDF
............................................................................................................................ 24 Tänuavaldus ............................................................................................................................. 25 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus Merekeskkond tervikuna on oma elustiku ja seal toimuvate keeruliste protsesside tõttu väga mitmekesine ja inimmõistusele paljuski veel mõistatuslik. Läbi aegade on rohkem tähelepanu pööratud maismaale ning merekeskkond ja selle elustik on tahaplaanile jäänud (Roberts et al., 2003). Vaatamata merekeskkonna vähesele uuritusele on mere kaitse vajaduse teadvustamine võtmas üha laiemaid mastaape. Järg-järgult hakatakse mõistma, kui suurel määral
kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera: nearktis (Põhja-Ameerika) palearktika (Euraasia, Loode- Aafrika)
annaabi.ee 
