Ilmumisaasta 2007. aasta novembris ja autor on Tiit Maran. Maailma Looduskaitse Liidu punase nimistu eesmärk on hinnata ohustatud liikide seisundit. Uue süsteemi järgi asuti seniseid nimekirju üle vaatama. Esmalt võeti Euroopas vaatluse alla linnud, siis lisandusid imetajad. Liikide seisundit hinnati nii terve Euroopa piires kui ka eraldi Euroopa Liidu alal. Hinnangu järgi selgus, et Euroopa imetajatest on ohustatud ligi 15%. Euroopa linnuliikidest hinnati ohustatuks 13%. Mereimetajatest on ohustatud 22%. Alates 1500. aastast on välja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: Tarvas ja Sardiinia. Euroopa vetest on kadunud hallvaal. Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias, aga ka Vahemere-äärsetel mägialadel. Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene häiriv mõju, liikide liigkasutus ja võõrliikide mõju.
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged
Puit on väga hinnatud mööbli tegemisel. Andaman Padauk Albizia julibrissin Albizia julibrissin on väike heitlehised puud kasvavad kuni 5-12 m pikad. Koor on tume rohekas, hall ja triibuline vertikaalselt, sest see läheb vanemaks 8 8. Loomastik 8.1 Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. 8.2 Dugong, ohustatud mereimetajatest, tuntud ka kui mere Lehm. Peamiselt toitub mere-heinast ja muudest veetaimestikest. Loom on umbes kolme meetri pikkune ja kaalub umbes 400 kg. Andamani Wood Pigeon on endeemiline lind, mida leidub ainult Andamani ja Nicobar saarel. See lind on suurusest kodutuvist pikema sabaga. Lind elab tiheda lehtpuuliikidega igihaljas metsas. Dugong Andamani Wood Pigeon 9 9. Inimtegevus 9.1
Kui peremehe magu on toitu täis asub paelussi pea väga lähedal püloorilisele sfinkterile (kohale, kus toit maost väljub). Toidu liikumisel maost edasi liigub paeluss sellega kaasa ja pärast tagasi kuni järgmise toidukorrani. Selle adaptiivseks seletuseks arvatakse olevat see, et nii tagab parasiit endale maksimaalsed toidu omastamise tingimused. Paelussid esinevad ka kaladel ja selgrootutel. Kisklus 1)Mõrtsukhai - toitub erinevatest mereimetajatest ja kaladest. Mõrtsukhai peab jahti üksi. Nad söövad siis, kui tekib võimalus. Nende tähtsaim meel on haistmine, millega ta tunnetab vere lõhna ja nii leiab saagi üles. Väga tähtis on ka vibratsioonitaju. 3 2) Harilik kaheksajalg meelistoiduks on krabid, vähilised ja erinevad liistaklõpulised. Nad on suurepärased ujujad ja nad püüavad enamus oma saagist kinni äkiliselt rünnates
Värvuse järgi hüütakse teda ka valgeks haiks. Paljud suured haid ujuvad saba küljesuunaliste liigutuste abil, millele järgneb graatsilibne libisemine, et säilitada energiat. Erinevalt enamikust haidest on mõtrsukhai kehatemperatuur kõrgem kui ümbritsevas vees. See võimaldab ujumislihastel efektiivsemalt töötada, seega saab kala pikka aega kiiremini ujuda. Toitumine ja jahipidamine: Tegelikult on kõik mereelukad hai jaoks poetnsiaalne saak. Hai toitub peamiselt mereimetajatest, ent aga ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhja asukatest ahvenatest kuni ookeanidel elutseva mõõkkalani. Hai peaülesandeks ongi mereimetajate, peamiselt hüljeste, arvukuse reguleerimine. Mõrtsukhai peab jahti alati üksi, kuid surnud saagi veri võib meelitada kohele mitmeid haisid. Kui mõrtsukhai ründab, tõstab ta kõigepealt nina üles. Sel moel tõusevad esiplaanile hambad, mille ta lööb ohvrisse. Seejärel pöörab ta ümber ning rebib lahti suure tüki liha.
[2] 1 Erik Kumari. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982. lk 232 2 Barbara Taylor. Arktika ja Antarktika. Tõlge Eesti keelde: Koolibri, 1995. lk 42-43 Hülge liigikirjeldus 5 Hülged ja mereveised on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja lobadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Hülgeid on enim jahedates meredes- Antarktika ja Arktika vetes. Mereveised kuuluvad mereveislaste seltsi; need aeglased ja kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. 6 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale
annaabi.ee 
